Reopalu kalmistu hauaristid tehti vasest lagedaks

2021. aasta 4. jaanuaril leidsid muinsuskaitseameti toonane Järvamaa nõunik Karen Klandorf (vasakul) ja Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts Reopalu kalmistult eest prohvet Maltsveti nimeplaadita haua. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Vanad hauaristid elasid üle sõjad ja riigipöörded, kuid mitte koroonaaja
• Metallivargad on teinud kalmistul süsteemset ja armutut laastamistööd
• Täna loeb muinsuskaitseamet üle nimetuks muudetud hauad

Eelmise aasta lõpul on vasevargad Paide Reopalu kalmistul tagunud pea kõikidelt vanade haudade ristidelt maha vasest nimeplaadid. Esialgsel hinnangul oli rüüstatud haudu olla üle saja kuid neid võib olla oluliselt rohkem.

Teiste seas on varastatud Prohvet Maltsvetina tuntud 19. sajandi usuliikumise juhi Juhan Leinbergi, saksa kirjaniku, Nobeli preemia laureaadi Hermann Hesse Paide kreisiarstist vanaisa Carl Hermann Hesse ja Paide apteekrite Braschede nimeplaadid.

Sadakonna varastatud keskmiselt käelabasuuruse vaskplaadi väärtus arvestatuna metalli kokkuostuhinda võib olla sadakond eurot. Kahju, mis on tekitatud Reopalu kalmistu vanema osa rüüstamisega, on Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsi meelest Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriloole hindamatu. «Hauad on püsinud sadu aastaid, elanud üle sõdu ja riigikorra muutusi, aga koroonaaega enam mitte. Tuntumate inimeste hauad on fotodel jäädvustatud ja nende plaate on ehk võimalik asendada, kuid enamiku Paide kihelkonna aadlike, sakslastest ja eestlastest 19. ja 20. sajandi alguse linnakodanike tahvlid on igaveseks kadunud, kui ei õnnestu vargaid koos varastatud metalliga tabada,» selgitas Mülts.

Kuigi paljudel aastasadade eest Paidesse maetutel pole enam Eestis sugulasi, hoiab mitu suguvõsa Mültsi ütlust mööda siinsetel kalmudel silma peal. «Ka käivad turistid Saksamaalt vahel suuremate seltskondadega Hesse hauda vaatamas. Näiteks 2018. aastal käis grupp kirjaniku kodulinna Calwi inimesi Paides ja selle kohta ilmus Saksamaal ajalehes artikkel,» lausus ta.

Imet võib ju loota, sest näiteks Ambla kirikust varastatud krutsifiks toodi paarkümmend aastat hiljem kiriku ukse taha tagasi.

Reopalu kalmistu rüüstamise avastas eelmise aasta 26. detsembril endine põllumajandusminister ja Koeru vallavanem Aldo Tamm.

«Läksime teise jõulupüha õhtul vaarema ja teiste sugulaste haudadele küünlaid süütama ning pimedas taskulambi valgel avastasime, et ristidelt on tahvlid kadunud,» selgitas ta. «Vaarema maeti Reopallu 162 aastat tagasi. Laiemalt ringi vaadates kui ka uue aasta alguses päevavalges tagasi tulles märkasime, et ka kalmistu teisi haudu on rüüstatud.»

Aldo Tammelt Ründo Mülts ka juhtunust kuulis.

Kolmest küljest Reopalu surnuaiaga ümbritsetud elumaja peremees ütles, et kuigi on kahtlaseid inimesi surnuaial märganud, siis pole ta näinud, et keegi rüüstaks, või kuulnud kah. «Ma ei saa ühegi inimese peale näpuga näidata. Soovitan otsida ikka ahela teisest otsast. Küllap need vargad kuskilt lähedalt tulid ja neil peab olema selge plaan, mida vasega edasi peale hakata,» arutles ta.

19. sajandile iseloomulikult on hauad tähistatud enamasti valatud või sepistatud metallristidega, millele on paigaldatud kullatud vasest graveeringuga nimeplaat. Vahel on ristile või aluskivile lisatud teinegi plaat järelhüüde või mõne vaimuliku reaga.

Varga või mitme töövõtetest on näha, et ristidelt on vaskplaadid rida realt haamri ja meisliga maha löödud ainult üksikuid plaate kahe silma vahele jättes. Vähemalt ühe plaadi kallal on jõudu tarvitatud, kuid jäetud töö lõpetamata.

Kalmistu Türi-poolses osas on pooleks löödud vaskneetide oksüdeerumine laseb oletada, et vargusega on alustatud sealt ja hiljem võetud ette kesklinnapoolsem osa, kus needi murdekohad paistavad haljamad.

Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf ütles, et ameti spetsisalist tuleb kalmistule inventuuri tegema, et lugeda täpselt üle rüüstatud hauad ja arvutada välja kultuuriväärtusliku kahju ulatus.

Ründo Mültsi teada koostati 20 aastat tagasi Reopalu kalmistu kohta register, kuhu märgiti üles nimed ja daatumid ning praegust seisu saab nende järgi võrrelda. Samuti on veebis kalmistute registris Haudi olemas kalmistu plaan.

Aldo Tamme meelest on kalmistu haldaja Paide linn vana surnuaia viimastel aastatel käest lasknud ja hooldajateta haudade räämas ilme julgustab paharette. «Olen märganud ka mujal Eestis liikudes, näiteks Haapsalus või Viru-Nigulas, et kultuurilooliselt olulistel haudadel on katkiseid riste, mida praegu saaks veel parandada, otseks kohendada ja platse hooldada. Omavalitsused peaksid sellele rohkem tähelepanu pöörama,» muretses Tamm, lisades, et Paide juhtum on ärev signaal teistele kogudustele, kogukondadele, omavalitsustele, aga ka inimestele, kelle esivanemad seni rahus kalmistutel puhkavad.

Paide linnavalitsuse heakorraspetsialist Mait Grigorjev ütles, et muinsuskaitseametilt on lootust saada täna-homme kahjude hindamise esildis, mille alusel esitada politseile avaldus uurimise alustamiseks.

Reopalu kalmistu on asutatud 18. sajandi lõpul seoses 1786. aastal Katariina II välja antud ukaasiga, mis keelas matta kiriku põranda alla ja linna keskele kiriku ümbrusse.