Järvalaste elusid kustutasid mullu nii tule- kui veesurmad

Tulekahju. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 36 inimest, märga hauda jättis oma elu 58 inimest. Tules hukkunute arv oli taasiseseisvunud Eesti väikseim, uppunute arv aga viimase viie aasta suurim. Järvamaal hukkus tulekahjudes kaks ja veeõnnetustes samuti kaks inimest.

 

„Tänases Eestis hukub tulekahjudes ja upub vees kokku ikka veel ligi sada inimest aastas ja seda on liiga palju. Ainult hoolides, koostööd tehes ja ennetades saame need arvud väiksemaks,“ rääkis siseminister Alar Laneman. „Kipume koroonakriisis elades ära unustama, et meie elu võivad mõjutada ka teised, n-ö tavapärasemad hädaolukorrad. Kuigi Eesti eri paigus võib ette tulla erinevaid olukordi, siis on just karmid ilmastikuolud need, mis meie elanikke kõige rohkem puudutavad. Ma näen, et koroonakriisi tõttu on Eesti elanikud hakanud mõistma ka teiste kriiside võimalikkust ja nendeks paremini valmistuma,“ lisas Laneman.

Elanike kriisiks valmisolek oli ka Päästeameti 2020. aasta üks märksõnu, kui aasta lõpus saadeti rohkem kui poole miljoni leibkonna postkasti trükis kriisiks valmistumise juhistega. Viimased „Ole valmis“ trükised jõuavad Eesti elanikeni jaanuari lõpuks.