Eesti majaomanikud ja ettevõtted tegid 2020. aastal päikeseenergia valdkonnas julge sammu edasi - ainuüksi Eesti Energia rajas klientidele ligi 300 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 8 MW.
2020 oli päikeseenergia vallas murranguline aasta
„Paljud erakliendid ja väiksemad ettevõtted, kes varasemalt suhtusid päikeseenergiasse ettevaatlikult, on saanud riiklikest toetustest kindlust ja motivatsiooni enda keskkonnajalajälge vähendada ning asuda elektrienergia tarbija asemel taastuvenergia tootjaks,“ ütles Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Enefit Green ehitas möödunud aastal Eesti Energia klientidele Eestis kokku 285 päikeseelektrijaama ja Lätis 100 päikeseelektrijaama. Suurim projekt oli 348 kW võimsusega päikesepark ja kõige väiksem oli 3,8 kW. Maapinnale ja katustele rajatud elektrijaamad jagunesid pooleks.
Päikeseelektrisse on tehnoloogia odavnemise kõrval veel mitmes mõttes kasulik investeerida. Võrgust ostetava elektrienergia kogus väheneb ja sellega kaasnevad madalamad võrgutasud ning riiklikud maksud. Tarbimisest üle jäänud elektri müügilt teenib samuti tulu. Väiketootjana müüvad tänaseks päevaks Eesti Energiale enda kodus või ettevõttes toodetud elektrit 2500 klienti.
Enefit Green ehitas möödunud aastal Eesti Energia klientidele Eestis kokku 285 päikeseelektrijaama ja Lätis 100 päikeseelektrijaama.
Ärikliendil on valik, kas ta soovib ise investeerida päikeseelektrijaama ja hakata elektritootjaks või eelistab jätta investeeringu tegemise ning halduse Eesti Energia kanda ning fikseerida enda elektrihind soodsatel tingimustel kuni 25 aastaks.
„2021. aastale ettevaatavalt saab öelda, et inimeste usaldus päikeseenergia vastu on kinnistunud. Kasulik investeering loob kliendile võimaluse ise rohelist elektrit toota. Näeme, et järjest enam kliente tunneb huvi ka autonoomsete lahenduste vastu, mistõttu näeme suurt potentsiaali ka salvestusteenuse pakkumiseks. See kõik tundub uus, aga see on juba tänane või homne päev,“ lisas Kärmas.
Vastupidiselt enamlevinud arvamusele on Eesti on igati hea koht, kus päikesest elektrit toota. Näiteks suvel algab Eestis valge päevaaeg varem ja lõpeb hiljem kui Kesk-Euroopas. Talvel on päike madalamal, mistõttu on energiatootmine väiksem, kuid mitte täiesti olematu.
„Eesootaval suvel - kui tarbimine on väike - võime olla tunnistajaks olukorrale, kus tuulepargid ja päikesepargid katavad lõviosa Eesti elektritarbimisest. Päikest on meie regioonis küllaga. Enefit Greeni enda päikesepargid tootsid mullu 25 GWh elektrit, mis katab 8300 Eesti kodumajapidamise aastase tarbimise,“ märkis Kärmas.