Notaritehingute arv kahanes aastaga pea kümnendiku, kinnisvaratehingute langus marginaalne

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Lõppenud aastal tegid Eesti notarid kokku 298 433 ametitoimingut, mida oli 9 protsenti vähem võrreldes 2019. aastaga. Samas ei saa öelda, et pandeemia-aasta oleks märkimisväärselt mõjutanud kinnisvaraturgu, sest kinnisvaratoimingute arv vähenes kõigest 2 protsenti.

 

Notarite Koja statistika kohaselt oli langus kõige suurem toimingutes, mis puudutasid äriühingute asutamist, osaluste võõrandamist ja koosolekute otsuste tõendamist. Lisaks vähenes enam kui kümnendiku võrra ka ühisvara ja pärandvara jagamise lepingute tõestamine. Ilmselt peamiselt reisipiirangute tõttu kahanes ka väljastatud apostillide arv - 12 protsenti.

Pärimisega seonduvate toimingute langus oli madalam ning notariaalseid testamente tehti möödunud aastal isegi 2% rohkem. „Väike tõus testamentide arvus tõepoolest oli, kuid see on siiski piisavalt marginaalne, et viiruspandeemiast tulenevate hirmudega ma seda seostama ei hakkaks,“ kommenteeris Merle Saar-Johanson.

Statistika põhjal võib öelda, et koroona pärast pulmad pidamata ei jäänud ning abielusid sõlmiti 2020. aastal 14% rohkem kui 2019. aastal. Küll kasvas ka lahutuste arv – siiski kõigest 8% võrra. „Muuhulgas tasub markeerida, et ka kooselulepingute osas huvi kasvas ning neid tõestati möödunud aastal 31-l korral võrreldes 2019. aasta 19-ga,“ lisab Saar-Johanson.

Notarite Koja statistika kohaselt oli langus kõige suurem toimingutes, mis puudutasid äriühingute asutamist, osaluste võõrandamist ja koosolekute otsuste tõendamist.

Regionaalses plaanis oli tehingute arvu langus suurim Ida-Virumaal (-15%), millele järgnesid Harjumaa ja Valga (-13%) ning Rapla (-7%). Oli ka piirkondi, kus toimingute aktiivsus pisut kasvas – näiteks Järvamaal (1%), Põlvas (6%) ning Võrus (9%).

Viimati nimetatud maakondades tõukasid kasvu kinnisvaratehingud – Järvamaal 8%, Põlvas 18% ning Võrus 5% rohkem võrreldes 2019. aastaga. Kinnisvaratehingute arv kasvas ka Hiiumaal (18%), Tartus (4%) ning Läänemaal (1%). Suurim kukkumine kinnisvaratehingutes oli Ida- ja Lääne-Virumaal (-8%) ning Raplas ja Valgas (-11%). Mõne protsendi ulatuses kukkus kinnisvaratehingute arv ka Harjumaal, Pärnus ja Jõgeval.

Merle Saar-Johansoni sõnul on turbulentse aasta taustal langus tehingute arvus igati arusaadav: „Näiteks IV kvartal oli 2019. aastaga võrreldes töisem ning detsembris kasvas toimingute koguarv 10% ja kinnisvaratehingute arv koguni 15% võrreldes 2019. detsembriga. Samas ei suutnud see kasv kompenseerida drastilist langust II kvartalis," nendib Saar-Johanson.

Möödunud aasta veebruaris käivitunud notariaalsete toimingute distantsilt tegemist võimaldav kaugtõestamine sai pandeemiatingimustes korraliku tõuke ning on kõigi kuude lõikes pidevalt kasvanud. „Eriti suur kasv toimus viiruse teise laine tuules, kus oktoobris tehti kaugtõestamisega 692, novembris 1035 ning detsembris juba 1436 toimingut. Ehk siis kolme kuuga kaugtõestamiste arv sisuliselt kahekordistus,“ märgib Saar-Johanson.