Türi käpikukandjad näitasid taaskasutamise meistriklassi

Copy
Artikli foto
Foto: Eesti Rahva Muuseum

Kui palju räägitakse sellest, et senaator Bernie Sandersi kuulsad käpikud olid valmistatud taaskasutuse põhimõttel ehk vanadest kampsunitest välja lõigatud detailidest kokku õmmeldud, siis pärandtehnoloog Anu Pink toob näite eestlaste omaaegse kokkuhoidlikkuse ja riideeseme taaskasutuse kohta.

Eesti Rahva Muuseumi on säilinud ese, mis kannab järjekorranumbrit 445 ehk muuseumikogusse jõudnud üsna esimeste esemete hulgas. Tegemist on käpikuga, mille valmistamisaasta jääb 1800. aastatesse. Tegemist on ajaloolise Türi kindakirjaga labakuga, mis kogutud Väätsa kandist.

„Selle käpiku kohta saab öelda, et eestlane oli veel taaskasutusaltim, sest seda muuseumikogus olevat käpikut on lapitud korduvalt. Ikka nii, et kui viledaks kulus, pandi villasest riidest lapp peale, siis teine ja nii edasi,” osutab Anu Pink. Tasapisi on sel moel peopesa osal kindakiri nende lappide alla kadunudki. Tähelepanuväärne on ka kindakiri ise, sest tegemist rahvusvärvides ristikirjaga, kasutatud on sinist, musta ja valget lõnga. Niisiis kandsid Türi kandi inimesed juba ammu rahvusvärvides labakuid. Ja veel mitu aastat varem, enne kui Paula Hermann ning preilnad Miina Hermann (Härma) ja Emilie Beermann 1883. aastal esimese sinimustvalge lipu kambakesi kokku õmblesid ning Eesti Vabariigist ei teadnud selle Türi kindakirjaga käpiku kudunu omal ajal veel unistadagi. Ega see kunagine kindakuduja teadnud tulevasest riigilipust midagi ja tõenäoliselt sündis värvikombinatsioon lihtsalt hetkel kodus leidunud lõngavarust või oligi tegemist tegija lemmikvärvidega, ent omamoodi sõnumit andis see värvikombinatsioon ja muster tõenäoliselt edasi küll.

Tagasi üles