/nginx/o/2021/02/01/13605818t1h1c99.jpg)
Märgalade konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitseline lepe, mis sündis 1971. aastal väikeses Iraani linnas Ramsaris. Konventsioon koordineerib rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitset ja säästlikku kasutamist ning sellega on ühinenud juba 171 riiki. Maailmas kuulub praegu rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 2414 ala, mis hõlmavad kokku ligi 255 miljonit hektarit.
Eesti liitus konventsiooniga 1993. aastal. Eestis on praegu kokku 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala kogupindalaga 304 471 hektarit. Osa sellest jääb ka Järva maakonda, sest Endla looduskaitseala asub kolme maakonna piiril.
Märgalade hulka arvatakse liigniisked või ajuti liigniisked kooslused: sood-rabad, jõed, järved, allikad, madal meri ja üleujutatav rannik ning märjad metsad. Kõiki neid kooslusi on aegade jooksul inimese poolt püütud ümber kujundada, et neist rohkem majanduslikku kasu saada. Soode kraavitamine ja jõgede õgvendamine pole Eestis kaugeltki võõras teema, mõelgem kasvõi Vargamäe meestele Andresele ja Pearule.
Märgalade konventsiooni sõlmimise algseks tõukeks oli eelkõige veelindude kaitse tagamine rahvusvaheliselt. Ajapikku on konventsioon muutunud järjest olulisemaks märgalade pakutavate loodushüvede kaitse ja kestliku kasutamise rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Tänapäeval mõistame, kui olulised on märgalad kliimamuutuste mõju leevendamisel, magevee varude säilimises, elurikkuse hoidmisel ning kui väga me vajame tervendavaid matku märgaladele, näiteks rabadesse!
Eesti liitus konventsiooniga 1993. aastal. Eestis on praegu kokku 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala kogupindalaga 304 471 hektarit.
2. veebruaril möödub 50 aastat Ramsari konventsiooni sõlmimisest ja sel korral suunatakse tähistades tähelepanu märgalade ning vee seostele. On ka põhjust: inimkond on 100 aasta jooksul kuuekordistanud magevee kasutust ja see suureneb aastas 1%. Samal ajal ei ole 2,2 miljardil inimesel ligipääsu kvaliteetsele joogiveele. Konventsiooni liikmesriikidelt oodatakse märgalade taastamise, magevee kestliku kasutamise ja kvaliteetse joogivee probleemide lahendusi.
Siinkohal on põhjust igaühel meist hetkeks mõelda, et suured asjad algavad väikestest. Kasutame puhast vett mõistlikult ja säästlikult ka siis, kui looduses tundub seda küllalt olevat. Hoidume tegevustest, mille tulemusena võib reostuda pinna- või põhjavesi, arvestame veekaitsenõuetega. Kasutame looduslikke taimekaitsevahendeid sünteetiliste asemel, hoiame väikesi veesilmi, mis on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana. Loetelu väikestest, aga olulistest tegudest või tegematajätmistest saaks jätkata pikalt.
Märgalad Järvamaa maastikus
Järvamaalgi on väärtuslikke märgalasid. Ligi üks kolmandik maakonnast on kaetud soodega, neist tuntuim on Kakerdaja raba Kõrvemaa maastikukaitsealal. Järvamaal voolavad jõed, näiteks Pärnu ja Põltsamaa, saavad alguse allikatest. Pandivere kõrgustiku nõlval paiknemine kujundab siinse looduse omapära ja allikaterohkus on üks neist.
Endla looduskaitseala kuulub Ramsari alade ehk rahvusvaheliselt oluliste märgalade nimistusse. Kaitseala Järvamaale jääv osa enam kui 30 suure karstiallikaga on üks selle ala väärtustest. Norra-Oostriku allikateks kutsutud allikaterühma kuulub ka Sopa allikas, mida peetakse Eesti sügavaimaks. Allikatele minnes tasub pudel kaasa võtta – läbi paepinnase imbunud vesi on puhas, karge ja kosutav!
Kunagise jääpaisjärve kinnikasvamisel kujunenud Endla soostikust on kaitse all kaheksa maaliliste laugastega raba koos neid ümbritsevate madal- ja siirdesoodega. Neid eraldavad üksteisest jõed, järved, metsad ja soosaared. Sellel linnu- ja loodusalal tunnevad ennast hästi eriti just märgade elupaikadega seotud liigid. Endla järve võib lugeda Eesti kõige linnurikkamaks ja kokku on looduskaitsealal kohatud üle 180 linnuliigi.
Mitmed Endla looduskaitseala maastikud ja paigad on jäädvustud Eesti kultuurilukku ning loodusteaduslikesse uurimustöödesse. Kuivendustöödega on kaitseala veerežiimi küll tugevasti muudetud, kuid viimastel aastatel on sootaastamistöödega kunagisi muutusi hakatud tagasi pöörama.
Eesti loodusturismiettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid ja -asutused kutsuvad sel aastal märgalade päeva tähistama loodusmatkadega. Matku on üle Eesti palju, aga matkadele tuleb eelnevalt registreeruda ning osaledes kinni pidada Terviseameti juhistest. Infot matkade ja registreerumise kohta leiab Loodusturismi Ühingu kodulehelt.