Kriisiajal on tõusnud tähelepanu keskpunkti kodu ja kooli suhtlus

Distantsõpe eeldab õpilastelt ja õpetajatelt loomingulisust, kuid mõned vanad harjumused on rasked kaduma. Foto: Artur Kuus

Koroona-aastal laialdaselt kasutusele võetud kaugõppe käigus on kodu ja kooli suhtluse ning koostöö mustrid muutunud, selgus Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuringuaruandest. Suurema tähtsuse on omandanud mitteametlik suhtlus. Uue rutiini ja uute õpikeskkondadega kohanemiseks vajavad õpilased ning nende lähedased rohkem nõuandeid ja infot. 

 

Noorte digipädevuste uuringus „Youth Skills“ osalenud koolijuhtide, õpetajate, teadlaste ja hariduspoliitika kujundajate hinnangul on sellel, et õppetöö on olude sunnil veebi üle läinud, ka positiivne mõju: lastevanemate ja õpetajate omavaheline suhtlus on elavnenud. Tänu sellele on mõlemal poolel tekkinud parem arusaam, milliseid jõupingutusi on vaja teha laste õpetamiseks ja sobiva õpikeskkonna loomiseks. 

Sellegipoolest leidsid 20 intervjueeritud hariduseksperti Eestist, Soomest, Portugalist, Itaaliast, Saksamaalt ja Poolast, et kodu ja kooli vaheline suhtlus on üldiselt olnud ebapiisav, kaasa arvatud laste digioskuste teemal. Kuigi koolid nägid koroonakriisi eel ja näevad ka edaspidi palju vaeva vanemate teavitamise ja tegevusse kaasamisega, ei ole tulemus alati ootuspärane. Kooliellu süvenemist ja panustamist takistavad tihtilugu vanemate suur töökoormus ja ajapuudus, aga ka vähene huvi, tagasihoidlik haridus või sotsiaal-majanduslik taust. 

Uuringu tegijate sõnul vajab lastevanemate digiharidus tuge. Aruande autorid eesotsas Tartu Ülikooli sotsioloogiateaduri Mai Beilmanniga annavad soovitusi, kuidas vanemaid toetades õpilaste digiharidust ja heaolu paremini tagada. 

Noorte digipädevuste uuringus „Youth Skills“ osalenud koolijuhtide, õpetajate, teadlaste ja hariduspoliitika kujundajate hinnangul on sellel, et õppetöö on olude sunnil veebi üle läinud, ka positiivne mõju: lastevanemate ja õpetajate omavaheline suhtlus on elavnenud.

Esiteks tuleb suhtlust ja koolitusvõimalusi laiendada koolikeskkonnast väljapoole, luues ka lastevanematele võimalusi digipädevusi omandada ja päevakohaseid küsimusi arutada. Lastevanemate koosolekute kõrval sobivad selleks hästi töötoad, seminarid ja koolitused, kus vanemad saavad ka üksteiselt õppida. 

Teiseks toonitatakse aruandes, et õpetajahariduses ja õpetajate arenguteel on strateegiline tähtsus kommunikatsioonioskustel. Õpetajad ja koolijuhid vajavad tõhusamat ettevalmistust, et suhelda digipädevuste teemal eri sihtrühmadega. 

Kolmandaks rõhutavad aruande autorid vajadust jõuda õppekeskkondade valikus selgemate kokkulepeteni – sellest võidaksid eelkõige nooremad õpilased, kelle õppimist tuttavad ja stabiilsed digikeskkonnad paremini toetavad. 

Eksperdiintervjuude tulemustega saab tutvuda projekti kodulehel avaldatud ingliskeelses pikemas kokkuvõttes või lühemas populaarteaduslikus blogipostituses. 

Uuring „Youth Skills“ on laiapõhjaline rahvusvaheline teadusprojekt, mille eesmärk on jõuda laste ja noorte teadmiste ja oskuste uurimise kaudu paremale arusaamisele sellest, kuidas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat suurema heaolu saavutamiseks sihipäraselt kasutada ning selle kahjuliku mõjuga toime tulla.