Käsitööõlle konkurss hobitegijatele tuleb taas
4. veebruar 2021, 07:42
Eesti Väikepruulijate Liit kuulutab välja traditsioonilise käsitööõlle pruulimisvõistluse, mille käigus selgitatakse välja hobitegijate parimad õlled. Konkursi korraldajad ootavad võistlustöid 1. juunini, võitjad kuulutatakse välja juulis. Uue kategooriana on sel aastal esindatud ka vanemate õllede võistlusklass.
Eesti Väikepruulijad valivad parimaid hobitegijate õllesid neljandat korda. Võistluse peakorraldaja Sulev Lind on veendunud, et selle ajaga on konkurss tõusnud kodupruulijate seas arvestatavaks sündmuseks, mida näitab nii osalejate arv kui ka võistlusjookide kõrge tase. “Eelmisel aastal osales käsitööõlle pruulimiskonkursil 25 pruulijat 30 koduõllega ja žüriil oli parimate väljavalmisega parasjagu tegemist,” kinnitas Lind, kelle sõnul ei peaks algajad õlletegijad end laskma sellest heidutada. “Igal aastal jõuab finaali või lausa esikolmikusse ka neid, kes osalevad päris esimest korda - näiteks mullune võitja väiksema alkoholisisaldusega õllede kategoorias, tallinlane Ahto Saks, kes oma esimesel konkursil kohe parimaks tunnistati. Samal ajal on alati oodatud ka meile juba tuttavad tegijad,” rääkis Lind.
Ka tänavu on konkursil kaks traditsioonilist võistlusklassi: kuni 7% alkoholisisaldusega õlled ja üle 7% alkoholisisaldusega õlled. “Uudiseks on see, et sel aastal on eraldi kategooriana oodatud õlled vanuses vähemalt kaks aastat ehk 2019. aastal ja varem valminud õlled, nii et tasub oma varud üle vaadata. Keelatud pole saata ka sellist õlut, mis kord juba meie konkursi võistlustules käinud,” jagas konkursi korraldaja selgitusi.
Osalemiseks tuleb 1. juuniks esitada 6 korrektse etiketiga pudelit õlut. Vanemate õllede kategoorias on koguse nõue 3 pudelit.
Eesti Väikepruulijad valivad parimaid hobitegijate õllesid neljandat korda. Võistluse peakorraldaja Sulev Lind on veendunud, et selle ajaga on konkurss tõusnud kodupruulijate seas arvestatavaks sündmuseks, mida näitab nii osalejate arv kui ka võistlusjookide kõrge tase.
Kõiki võistlusõllesid hindab žürii, kes valib esmalt välja finalistid ning selgitab järgmises voorus välja võitjad. Parimad kuulutatakse välja juulis. Konkursi reglement ja saatmisinfo on üleval Eesti Väikepruulijate Liidu Kodulehel https://evpl.ee/kuidas-osaleda-2021-aasta-kasitooollede-pruulimisvoistlusel/
Eelmisel aastal saavutas kergemate õllede võistlusklassis esikoha Ahto Saks nisuõllega “Kevadhõng”. Kangete õllede kategoorias pälvis võidu Pärnust pärit Margo Samorokov. Tema võistlustöö, 11,5%-line “Nõiapuu” oli nime poolest odravein, kuid tegelikult on tegemist õlletüübiga, mille tegemiseks kasutatakse teravilja, peamiselt odralinnaseid.
Võistlusmomendi kõrval on õllekonkurss koht, kus saada kogemusi ja tagasisidet asjatundlikult ja professionaalselt žüriilt. “Alati on oodatud sündmus ka konkursi autasustamine, kus koduõllemeistrid omavahel kokku saavad ja üksteise toodangut degusteerivad,” kinnitas Lind. “Kahel esimesel aastal oli selliseks kohaks Väikepruulijate Festival Tallinnas Balti jaama turul, kuid eelmisel aastal jäi üritus viiruseohu tõttu ära. Praeguse seisuga toimub tänavune Väikepruulijate Festival koos õllekonkursi võitjate väljakuulutamisega juulikuus. Peame olema valmis aga ka selleks, et riigis kehtivad koroonaviiruse leviku tõttu ürituste korraldamises piirangud. Sellisel juhul leiame muu võimaluse parimaid koduõllemeistreid õnnitleda,” lubas Sulev Lind.
Eesti Väikepruulijate Liit on aastaid valinud ka Eesti parimat koduveini, kuid sel aastal jääb konkurss ära. Eelmisel aastal juba kümnendat korda toimunud veinivõistlus teeb väikese pausi, et siis juba uute ideedega huviliste ette jõuda, teatab liit.
Hobitegijatele mõeldud Eesti Väikepruulijate Festivali ja selle raames toimuvaid käsitööjookide võistluseid korraldav Eesti Väikepruulijate Liit loodi 2013. aastal eesmärgiga edendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning arendada Eesti alkoholikultuuri pakkudes kvaliteetseid tooteid ja harides tarbijaid. Liitu kuulub enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.