Vaktsineerimine: kui olen onkoloogiline haige

Vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Foto: Tiit Loim

Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog-juhtivarst dr Tiina Tuul annab nõu onkoloogilisele haigele, kas ja millal vaktsineerida Covid-19 vastu.

 

„Nii Eestis kui mujal on alustatud vaktsineerimist tervishoiutöötajate ja vanemaealiste seas. Viiruse vastast vaktsineerimist viiakse läbi kahe üksteisele järgneva süstiga. On väga oluline, et tehtud oleksid mõlemad süstid ja eriti oluline on see neil patsientidel, kelle immuunsüsteem on nõrgem nagu näiteks kasvajahaiged.

Nõrgestatud immuunsusega on patsiendid, kes saavad keemiaravi, suuremahulist kiiritusravi või pikaaegset immunosupressivset ravi, näiteks deksametasooniga või prednisolooniga. Nõrgestatud on ka patsiendid, kes põevad lümfisüsteemi- ja hematoloogilisi haiguseid nagu näiteks müeloom ja lümfoom.

Kasvajalise haigusega patsiendid on osalenud ka viirusevastase vaktsiini väljatöötamisel ning ka nemad on osalenud uuringutes ja on kindlaks tehtud, et see on neile ohutu.

Nõrgestatud immuunsusega on patsiendid, kes saavad keemiaravi, suuremahulist kiiritusravi või pikaaegset immunosupressivset ravi, näiteks deksametasooniga või prednisolooniga.

Vaktsineerimine ei peaks toimuma aktiivse keemia- ja kiiritusraviga koos. Vaktsineerimise peaks ajastama vähemalt kaks nädalat enne keemiaravi algust. Vajadusel võib vaktsineerimise ajastada kahe vaktsineerimistsükli vahele.

Ei ole vähem oluline, et meie, tervishoiutöötajad, oleksime vaktsineeritud, et meie ei kannaks edasi viirust ja et ei haigestuks patsiendid, kellel on suurem tõenäosus nakatuda, aga ka oluliselt suurem, isegi 10 korda suurem, tõenäosus põdeda rasket Covid-19 haigust ning sellesse surra.

Kui saate kutse tulla vaktsineerimisele, siis minge kindlasti! Mina olen vaktsineeritud, et sind kaitsta, mine sina, et teisi kaitsta!“