​Koroona kiuste Eesti meistriks

Möödunud pühapäeval toimusid uues Saku valla spordikeskuses Eesti täiskasvanute meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises.

 

Järvamaa laskur Kristina Kiisk andis teada, et lõppvõistlusele kvalifitseerusid iga ala 20 parimat. Nende seas olid ka veel viimast aastat paidekad Kristina ja Meelis Kiisk, kes varsti esindavad juba Elva laskespordiklubi. Lisaks Kiiskadele kaitses Järvamaa laskurite au veel ka püssilaskur Krit Lossmann. Kõigil kolmel laskuril õnnestus esikümnesse jõuda.

Jõulud koroonalainel

Kõige edukamalt esines Meelis Kiisk, kes juba kolmandat aastat järjest võitis meeste õhupüssi meistritiitli.

Võidule aitas kaasa ka asjaolu, et üldjuhul on meeste õhupüssis konkurents palju nõrgem kui teistel õhkrelvaaladel.

Ülekaaluka võidu saavutanud Kiisk edastas veel enne superfinaali lähimat konkurenti 12 silmaga, kuid kaheksa edasi jõudnud laskuri tulemused enne superfinaali nullitakse ja punktiarvestust alustatakse otsast peale.

Superfinaalis tõestas Meelis Kiisk oma ülekaalu ja 24 lasu järel õnnestus tal edastada teise koha omanikku 2,2 silmaga. Lõpptulemuseks lasi ta välja 246,3 silma.

Meelis Kiisk oli tänavu oma saavutuse üle aga eriti õnnelik. Laskmine osutus sel aastal raskemaks kui eelmistel aastatel. Nimelt möödus laskurpere jõuluaeg ja aastavahetus koroonalainel ja haigus on jätnud oma jälje. „Seekord väsitas laskmine mind palju rohkem kui tavapäraselt ja finaali viimased lasud kulgesid juba pigem autopiloodil,“ tunnistas ta. „Õnneks oli alles "head vana rasva", mille najal pidasin võiduka lõpuni vastu.“

Võidule aitas kaasa ka asjaolu, et üldjuhul on meeste õhupüssis konkurents palju nõrgem kui teistel õhkrelvaaladel. 

Teistsugune hooaeg

Kristina Kiisk naiste püstoliharjutuses ei suutnud aga oma sügisel saavutatud vormi näidata ja 543 silmaga tulemuseks kümnes koht. Superfinaali edasipääsemine jäi 3 silma kaugusele, kusjuures finaalist jäi Kiisk välja kahe viimase lasuga. "Tundsin, et olen väsinud ja keha pole haigusest taastunud. Andsin endast parima, kuid selleks korraks sellest ei piisanud,“ nentis ta.

Naiste õhupüssiharjutuses pääses tihedas konkurentsis finaali ka Järvamaa laskespordiklubi laskur Kris Lossmann, kuid pidi leppima 118,5 silmaga ja kaheksanda kohaga. Esikoha saavutanud laskur püstitas põhiharjutuses ülivõimsa Eesti rekordi ja vääris igati oma võidetud meistritiitlit.

Kristina Kiisk selgitas, et üldkorralduselt oli tegemist kindlasti imeliku võistlusega. „Distantsi hoidmine, maskid, publiku puudumine, kogu see nö "uus reaalsus". Ega me tegelikult teiste lõbuks lasegi, aa ma ikkagi imestan, et korraldajad otsustasid võistluse siiski läbi viia ja mitte kevadesse (lähemale EMile) edasi lükata,“ arutles ta. „Detsembrist saadik on olnud kolm laskevõistlust või kontrolltreeningut, mis on kaugeltki mitte piisav arv, et Eesti tähtsaimateks võistlusteks piisavalt harjutada ja ennast vormi viia.“

„Jutud küll käisid, et võib juhtuda, et võistlused lükatakse aprillikuusse edasi. Minu meelest oleks see igati mõistlik ja loogiline otsus olnud nii koondise seisukohast kui ka ohutuse kohalt praegust olukorda arvestades,“ sõnas ta. „Aga lõpuks otsustati ikkagi võistlus tavapärasel ajal läbi viia, lõplik kinnitus tuli kuus päeva enne võistlust. Eks mõnele võib-olla sobis see variant paremini, aga mina isiklikult oleksin kindlasti tahtnud end paremini ja põhjalikumalt ette valmistada. Minu ja Meelise jaoks pole laskmine ega laskevõistlused enam ammu mingisugune "kaelast ära saamine" ega ka linnuke kuskil kirjas, vaid oma võimete proovile panek ja meisterlikkuse saavutamine.“

Nüüdsest ootab laskureid ees tavapärasest teistsugune hooaeg. Kui üldjuhul on õhkrelvahooaeg kulmineerunud veebruari lõpus-märtsi alguses toimuvate Euroopa meistrivõistlustel, siis koroona tõttu on õhkrelvade EM kombineeritud tulirelvavõistlustega mai teises pooles. Seega peavad laskurid oma kätt mõlemas relvas soojas hoidma veel mitme kuu vältel.