Vajadus võtta lisaks 112-le kasutusele Riigiinfo telefon 1247 tekkis üleöö

Lauatelefon. Foto: Ain Protsin

Kui koroonakriisi tõttu kuulutati välja eriolukord, käivitas Häirekeskus plaanitust kiiremini Riigiinfo telefoni 1247. Nii vähendati koormust hädaabinumbrile 112, et see oleks vaba kiiret reageerimist vajavateks juhtumiteks. Uue numbri tõhusa toimimise aluseks erakordsel ajal kujunesid vabatahtlikud.

 

Möödunud kriisiaasta tegi selgeks, et inimesed vajavad jätkuvalt kiire abi numbrit 112, ent selle kõrval on väga oluliseks kujunenud uus Riigiinfo telefon 1247. Läbi aastate on olnud hädaabikõnedes selge trend – kõnede arv on madalaim veebruaris ja novembris, suurim maist augustini. Eelmise aasta erandiks kujunes märts, kui seoses tervisekriisiga kasvas hädaabinumbrile 112 koormus 30%, mis tähendas pea 4000 kõnet päevas. Seda enne Riigiinfo telefoni 1247 avamist.

“Häirekeskuse ellu on juba sisse kirjutatud, et meie süda tuksub kriiside rütmis,” sõnas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela rahvusvahelisel 112 päeval. Ta rõhutas, et inimesed, kes helistavad Häirekeskusesse, teevad seda kriisis, mis võib olla sel hetkel nende elu suurim. “On selleks siis liiklusõnnetus, tulekahju või midagi muud. Meie ülesanne on olla inimestele selles olukorras toeks.”

Möödunud kriisiaasta tegi selgeks, et inimesed vajavad jätkuvalt kiire abi numbrit 112, ent selle kõrval on väga oluliseks kujunenud uus Riigiinfo telefon 1247.

Siseminister Kristian Jaani sõnul oli 2020. aasta kõigi jaoks erakorraline aasta, ka Häirekeskuse jaoks. „Häirekeskusel oli ja on koroonaviirusest tingitud kriisi lahendamisel vastutusrikas roll, sest Riigiinfo telefoni 1247 kõnedele vastates ollakse tihtilugu inimese esimene kontakt riigiga,“ rääkis siseminister Jaani. „Täna, rahvusvahelisel 112 päeval, on paras hetk tänada kõiki Häirekeskuse töötajaid, aga ka kõiki neid vabatahtlikke, kes on Häirekeskusele viimasel aastal appi tulnud. Häirekeskuse usaldusväärsus Eesti inimeste seas on jätkuvalt väga kõrge, lausa 95%, mis on tunnustus teie pühendumisele ja asjatundlikkusele,“ sõnas Jaani.

Koroonakriisiga kaasnenud olukorras õnnestus Häirekeskusega liita umbes 180 vabatahtlikku, kes olid Häirekeskusele asendamatuks abiks. Just nemad hakkasid 1247 kaudu jagama Eesti inimestele vajalikku infot. “Meil oli rahulik plaan numbri kasutuselevõtuks, ent koroonakriisi tekkides tuli plaaniga edasi kihutada kui raketiga,” sõnas Kätlin Alvela. Numbri meelde jätmiseks on lihtne moodus: 1 number, 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas.

Tartu Ülikoolis uurib Tiit Hennoste oma meeskonnaga suulise ja arvutisuhtluse laboris Häirekeskuse kõnesid. 112 päeval tegi Hennoste ettekande peamistest probleemidest, kus helistaja ja päästekorraldaja suhtluses suusad risti võivad minna.  “Kõne Häirekeskusesse on nagu klassikalise uudise kokkupanemine. See ei ole loo tegemine, vaid info, kellega juhtus, mis juhtus, kus juhtus. Kõik muu tuleb pärast seda. Sellisel juhul tuleb ka abi ja tuleb võimalikult ruttu,” sõnas Hennoste. Teadlaste töö lõpptulemusena valmib Eesti päästekorraldajatele koolitusprogramm.

Traditsiooniliselt tunnustati 112 päeval lapsi, kes on teinud silmapaistva hädaabikõne. Tänukirja pälvisid viis last, kes on märganud abivajajat ja teinud keerulises olukorras hädaabikõne. Siseminister Kristian Jaani nentis, et koroonakriisi lahendamise kõrval ei tohi tähelepanuta jätta ka 112 kõnedele reageerimist ja hädaabi väljasaatmist. „Mul on hea meel, et ka tänavu, nagu 112 päeval tavaliselt, saame esile tõsta ja kiita neid lapsi ja noori, kes on eelmisel aastal hädaabinumbrile 112 helistanud ja selle julgust nõudva kõnega kellegi elu päästnud. Aitäh teile, olete meile kõigile eeskujuks,“ tänas siseminister.