Apteegid edastasid oma ettepanekud teadusnõukojale vaktsineerimise kiirendamiseks

Esmaspäeval algas Eestis haridustöötajate vaktsineerimine. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL), mis koondab 278 apteeki üle Eesti, edastas esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale oma ettepanekud, kuidas oluliselt kiirendada takerdunud COVID-19 vaktsineerimist. 

EPALi hinnangul saaks ligi 50s liitu kuuluvas apteegis, mis on varustatud vajaliku ruumiga, alustada koheselt tervishoiutöötajate kaasabil COVID-19 vastast vaktsineerimist. Samades apteekides on varem vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu, apteeke kasutatakse erinevateks kaitsesüstimisteks näiteks ka Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltas, Prantsusmaal ja peagi alustatakse ka Leedus.

Ligi viiekümnes EPALi liikmesapteegis, mis asuvad 9-s Eesti linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Jõhvis, Kuressaares, Võrus, Rakveres ja Haapsalus  - on olemas vaktsineerimiseks vajalikud ruumid, mida saavad kasutada vaktsineerimise kompetentsiga tervishoiutöötajad. Kui praegu toimub COVID-19 vastane vaktsineerimine perearstikeskustes ja haiglates ning kavas on käivitada piirkondlikud vaktsineerimiskeskused, siis neis apteekides saaks alustada kaitsesüstide laialdast tegemist juba täna. „Meie liikmete apteekidel on olemas taristu ja veebipõhine registreerimissüsteem ning need on avatud ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis muudab massvaktsineerimise inimestele oluliselt paindlikumaks,“ ütles EPALi juht proviisor Ly Rootslane. „Riiklik statistika näitab, et pühapäeval vaktsineeriti vaid 61 inimest, kuigi doose jaguks tuhandetele. Perearstikeskuste ja tervishoiuasutuste suutlikkus vaktsineerida nädalavahetustel on tagasihoidlik. 80-aastaseid ja vanemaid, keda täna vaktsineerima kutsutakse, saavad sinna tavaliselt minna vaid lähikondsetega. Neile on seda kõige lihtsam teha pärast tööd või nädalavahetustel. Praegune korraldus ei ole piisav olukorras, kus Eesti on nakatunute suhtarvu poolest tõusnud Euroopa Liidu esikümnesse,“ lisas Rootslane.

EPAL on sama ettepaneku teinud sotsiaalministeeriumile, mis koordineerib vaktsineerimiskava ellurakendamist Eestis, ning uuele ametisse astunud peaministrile. Suurem osa apteekritest, kes on  tervishoiutöötajad, on oma esimese vaktsiinidoosi juba saanud ning lähinädalatel on immuunsus COVID-19 vastu saavutatud, mistõttu ohtu nende tervisele massvaktsineerimine apteekides ei tekita.

EPALi hinnangul saaks ligi 50s liitu kuuluvas apteegis, mis on varustatud vajaliku ruumiga, alustada koheselt tervishoiutöötajate kaasabil COVID-19 vastast vaktsineerimist.

Apteeker kui ravimispetsialist oleks hea meelega abiks ka teavitustöö tegemisel, sest väga oluline on võtta inimestelt ära hirme, mis on seotud vaktsiinide ohutusega.

Tänased projektsioonid näitavad, et vaktsineerimine ning võimalikud viiruse uued lained ei lõpe selle kevadega, seega peab EPAL teise tähtsa sammuna vajalikuks töötada esimesel võimalusel välja ja rakendada vaktsineerimise koolitusprogramm apteekritele, mis võimaldaks selle läbinutel hakata patsiente juba sügisel ise vaktsineerima.

COVID-19 vaktsineerimiskava uuendamist asub vabariigi valitsus ja seotud ametid arutama alanud nädalal.

EPAL on Eesti suurim proviisorapteeke koondav ühendus. Liitu kuuluvad nii apteegipidajad kui ka apteegipidajatele frantsiisiteenuse pakkujad. EPALis on hetkeseisuga 89 liiget, 286 apteeki, kus on kokku ligi 1100 erialatöötajat.