Üksi kuu aega talvises metsas: mida pakkis matkasell Heleri Hanko oma seljakotti?

Heleri Hanko kehakinnitus valmib lageda taeva all värskes õhus priimusel. Foto: Magnus Heinmets

Veebruari alguses asus 30-aastane matkaja Heleri Hanko üksipäini 615-kilomeetrisele talvematkale, pikki RMK Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateed, mille jooksul läbib ta veidi rohkem kui kuu ajaga kokku kuus Eesti maakonda. 

Igapäevaselt Pipedrive’s ürituste korraldajana leiba teeniva naise jaoks on käesolev retk esimene talvine matk. Kui kahe eelmise, mullu 820 ja kuus aastat tagasi 375 kilomeetri pikkuste suviste rännakutega joonistas Heleri Eesti kaardile X-tähe, siis käesoleva matkaga Läänemaalt üles Ida-Virumaale teeb ta Eestile piltlikult öeldes tärni peale.

Heleri sõnul on ta tänu oma vanematele juba lapsest saadik isepäi uitaja olnud ning Exceli inimesena on ta kogu teekonna nii hästi läbi mõelnud kui võimalik. Metsloomi, teisi inimesi ja üksindust ta karta ei oska, vaid pigem mõningaid ootamatuid olukordi ja takistusi, näiteks raskeid jõeületusi, mis võivad riided märjaks teha ja seeläbi matkatempot aeglustada. 

„Suuri hirme mul üksinda matkamise ees pole ja mitte sellepärast, et ma naiivselt metsa lendaks, vaid põhjusel, et ma ei lihtsalt ei võta hirme metsa kaasa. Omast käest võin öelda, et hirm kasvab üksi metsas olles veel suuremaks ning selline mõtteviis lihtsalt aitab mul ellu jääda. Ilvest või hunti kohates arvan, et ma olen pigem õnnega koos ja peaksin samal õhtul loterii ostma,“ ütleb Heleri.

Igapäevaselt Pipedrive’s ürituste korraldajana leiba teeniva naise jaoks on käesolev retk esimene talvine matk.

Matkakott ja varustus tuli Heleril aga põhjalikult läbi mõelda ning ühtegi mugavuseset tema kotist ei leia. Fjällräven uuris, mida üksipäini uitav neiu 615-kilomeetrisele matkale kaasa võttis ning kuidas plaanib ta elusalt ja tervelt tagasi koju jõuda.   

1) Kott

Kott ise on Heleri sõnul üks kõige olulisem asi, millele matkama minnes tähelepanu pöörata. Nii nagu eelnevatele matkadele, paigutab Heleri oma varustuse mugavasse Fjällräveni seljakotti, mis istub hästi seljas ning jaotab raskuse ühtlaselt ära. „Mulle on väga oluline, et koti sahtlid on hästi planeeritud ja asju lihtne leida. Kahel pool kotti on kergesti ligipääsetavad sahtlid – paremal pool on telefon ja vasakul pool pipragaas. Kuigi pipragaasi pole ma pidanud kunagi kasutama, olen ma siiski valmistunud näiteks külakoerteks, kes minu kohalolekust ärrituda võivad,“ ütleb Heleri. Kokku kaalub Heleri kott terve matka vältel keskeltläbi 20 kilogrammi.

2) Riidekapp ja jalatsiriiul

Heleri „riidekapist“ leiab ühed päevariided ja ühed ööriided, mis koosnevad mitmest kihist, et oleks võimalik kiiresti vastavalt enesetundele ja ilmale neid maha võtta või juurde lisada. Päeval matkates paneb Heleri selga sooja pesu – nii ülemise kui alumise osa – sokid, soojad püksid ja jope, lume sees sumpamiseks säärised ja jalutuskepid. „Pidevalt liikudes töötab sooja pesu ning sooja jope ja pükste kooslus väga hästi, ent seisma jäädes on niiskus minu suurim vaenlane. Siis tõmban endale peale näiteks dressipluusi ja vesti või panen veidi õhukesema jope soojema jope alla.“ 

Käte otsas on Heleril kalamehe kindad, mille käpikuid on võimalik lihtsalt pealt ära koorida, igaks juhuks on kaasas ka paksemad kindad, peas soe müts ning torusall, mida kasutab Heleri külapoodidesse minekul maskina. Pidžaamana kasutab Heleri sooja pesu. „Ma tean, et mõni matkaja soovitab ka praeguse pakasega alasti magada, kuid mina katsetan siiski sooja pesuga. Kui läheb külmaks, siis lisan kihte juurde.“ 

Jalanõudest võtab Heleri kaasa ühe paari soojad ja kaalult kerged matkasaapad, millel on peenikesed liistud ja suusaklambritele sarnased kinnitused. „Jalanõud peavad olema kerged ja hingavad, et neid saaks võimalikult kiiresti kuivatada. Ega talvel kerget viisi jalanõude kuivatamiseks ei ole. Lõkkesoojuse läheduses on oht need kas ära kõrvetada või mitu jalanumbrit väiksemaks muuta. Mitmed matkasellid soovitavad jalanõud ööseks magamiskotti kaasa võtta, kuid mina pigem mitte, sest öösel märgade riietega magada on palju hullem kui märja jalanõuga kõndida.“

3) Magamistuba

Heleri magab kogu matka vältel tavalises telgis ning voodina kasutab ta kahte madratsit. Kõige alla käib suvine ja kaalult kerge vahtmadrats, mida saab ka pauside ajal istumise alla panna. Selle peale käib täispuhutav ja kerge nelja hooaja madrats. „Ühe variandina kaalusin ka rippvoodit, kuid talvisel ajal tahan ma turvalisuse mõttes koti telki kaasa võtta. Rippvoodi ja tavaline telk kaaluvad tegelikult sama palju, mistõttu ei pidanud ma kaua mõtlema. Mõni öö möödub ka metsaonnis või telkmantli sees, mida kasutan ulualusena mõne puu all.“ Pehmeid patju ja suletekki Heleri matkakotist ei leia, küll aga sooja ja pehme magamiskoti, mis teda öösel mõnusalt kookonis hoiab.

4) Köök

Köögituba asub Heleril koti põhjas, kust leiab pisikese matkaköögi: matkapliidi, kaks 230-grammist talve gaasiballooni, tuletikud, veefiltri ning ühe väikese poti, mis toimib ka pannina. Söömiseks vajalike tarvikutena on tal kaasas termos, väike tass ja lusikas ning praktiline kahvel-lusikas. Peeneid lauakombeid metsas neiu sõnul vaja ei lähe. „On tulnud ette ka olukordi, kus olen nuudleid puuokstega nosinud. Kõigeks tuleb valmis olla,“ leiab Heleri.

Matkale minnes pakkis Heleri kaasa viie päeva toiduvaru ning seda täiendab ta värske kraamiga iga viie päeva tagant tee peale jäävates külapoodides. Kaasas on tal ka Tactical Foodpack toidupakid, soolahelbed ja loomulikult kohv. „Kui ma olen millestki sõltuvuses, siis on see kindlasti kohv, seda eriti hommikuti. Eks need talvehommikud metsas ju kohvi joomise ja sokkide soojaks peksmisega algavadki,“ naljatleb Heleri. Veekanistreid õnneks tänavuse erakordselt lumise talvematka ajal kaasas kandma ei pea – tuleb vaid telgiuks lahti teha, lumi ära keeta ja nii ongi puhas joogivesi alati käepärast võtta.

5) Vannituba

Isikliku hügieeni kohta ütleb Heleri, et matkal ei saa see olla 5+, aga 3+ peab olema. „Hommikused ja õhtused rutiinid on mul kindlasti paigas, kuid mõistagi ei sisalda need enam kaheksat potsikut näokreeme ja happeid, vaid kõigest ühte, Eesti oma Naude SOS salvi, mis kannatab külmakraade ning mida kasutan mitmel otstarbel nii oma näonaha, huulte kui jalavillide niisutamiseks. Paljude matkajate jaoks on ka hammaste pesemine luksus, kuid ma veel nii ekstreemne ei ole ning hambaharjal ja -pastal on minu pesukotis oma kindel koht olemas,“ räägib Heleri.

Ravimitest on neiul kaasas seedimiseks vajalikud ravimid ja valuvaigistid. Villide tohterdamiseks on kotis ka teip, mis on Heleri sõnul üks kõige tähtsamaid abivahendeid. „Jalgade eest tuleb kanda erilist hoolt. Kohe, kui ma tunnen, et vill hakkab tulema, teibin selle kiiresti ära, et asi hullemaks ei läheks. Eks ma olen arvestanud, et ebamugavusi kindlasti ette tuleb, ent see ongi üks osa matkast ning seda mõnusam on lõpuks koju jõuda ning oma dušinurgale armuavaldusi sosistada.“

6) IT-ruum ja kodukontor

Tehnikvidinatest on Heleril kaasas sõprade poolt eelmise matka ajal kingitud nutikell, telefonilaadija, seadmete laadimiseks kaks akupanka, kõrvaklapid ning kompaktne kaamera, millega salvestab oma matkateekonda Telia Inspira kanalis sel kevadel linastuva „Rabaradapidi: Talvematk“ saate jaoks. Kuigi matkarada jälgib Heleri peamiselt RMK rakendusest, siis talvistele olustikele vastavalt võttis ta sel korral igaks juhuks kaasa ka füüsilise kaardi ja pealambi. Tehnikavidinaid ja akusid plaanib Heleri laadida vähemalt kord nädalas sooja katuse all ja aeg-ajalt külastab Helerit ka saatemeeskond ja külalised, kes vestlevad Heleriga matkamise ja metsanduse teemadel.

Ela kaasa Heleri seiklustele tema Instagrami kontol.