Lähme Eesti sünnipäeval hiide

Tammiku hiiepaika on kaevandus õõnestanud alt ja aherainemägi matnud pealt. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Hiite Maja sihtasutus kutsub tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva esivanemate pühapaikades. Tänavu, kus avalikud aastapäevasündmused jäävad ära, on eriti oluline, et muudame selle päeva ise pidulikuks ning ammutame juurtest jõudu. Eesti loodus ja hiied on jätkuvalt meile kõigile avatud.

 

Kes meid hiites vastu võtavad? Meid võtavad vastu ja tervitavad hiiepuud, linnud, pühad kivid, allikad, jõed-järved, esivanemate hinged ja maajumalad, meid kätlevad ja kallistavad Maaema ja Taevaisa. Võtavad vastu ja kostitavad parimaga, mis meil leidub - Eesti looduse väe ja iluga.

Võta omalt poolt kaasa sini-must-valge lipp, maitsev suupistekorv, kuum jook. Soovi ja loitsi kodumaale ja oma rahvale häid soove, laula regi- vm laule ning hõiska kodumaa õnneks. See on meie kõigi pidupäev.

Lähima hiie või muu loodusliku pühapaiga leiab pühapaikade kaardilt. Seal on avaldatud enam kui 1200 püha metsa, puu, kivi, jõe, järve jms asukohad.

Võta omalt poolt kaasa sini-must-valge lipp, maitsev suupistekorv, kuum jook. Soovi ja loitsi kodumaale ja oma rahvale häid soove, laula regi- vm laule ning hõiska kodumaa õnneks. See on meie kõigi pidupäev.

Enne teist maailmasõda oli tavaks tähistada sini-must-valgete ja samuti seltside ning kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima. Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu Tulimäel, Terikeste Mäesuistu hiies jm.

Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu. Nüüdseks on Eesti Vabariik oma sümbolid, institutsioonid ja mitmed traditsioonid taastanud, kuid hiiepühade tava alles ootab uut tulemist.

Niisiis võtkem 24.02 hiitesse kaasa oma kodude, seltside, malevate jt ühenduste lipud. Jätame koju erimeelsused ja tähistame Eesti sünnipäeva esivanemate väepaikades.Uuendame ilusat tava, muudame selle pidupäeva eriliselt meelejäävaks ja anname oma riigile ja selle sünnipäevale põlist sisu ja väge.

Lühike ülevaade pühapaikadest ja nendega seotud headest tavadest.