Kolmapäeval on iseseisvuspäeva puhul Eesti ehitud sinimustvalgete lippudega

Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures heisatakse pidulikult riigilipp. Foto: Urmas Luik

24. veebruaril, Eesti Vabariigi 103. aastapäeval on Eestis lipupäev. Sel päeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kella kaheksaks hommikul ning langetatakse päikeseloojangul. Kui lipp jäetakse lehvima ka pimedal ajal, peab see olema valgustatud.

 

Rahvuspüha hommik algab päikesetõusul lipuheiskamisega üle maa. Toompeal heisatakse Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni kell 7.32. Lipp heisatakse sel aastal erandlikult ilma publikuta. Tseremooniast saab osa ETV, ETV+ ja Vikerraadio vahendusel. Tseremoonial peab kõne peab Riigikogu esimees Henn Põlluaas, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti loeb ette Voldemar Panso preemia laureaat Hardo Adamson. Esineb rahvusooper Estonia poistekoor dirigent Hirvo Surva juhatusel. Kuberneri aeda on hajutatult üles rivistatud akadeemiliste ühenduste ja isamaaliste noorteorganisatsioonide liputoimkonnad.

Kell 10.00 asetatakse pärjad Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamile. Kõne peab peaminister Kaja Kallas.

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus algab kell 11.00 oikumeeniline jumalateenistus. Teenivad peapiiskop Viilma ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.

Rahvuspüha hommik algab päikesetõusul lipuheiskamisega üle maa. Toompeal heisatakse Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni kell 7.32.

Paides Muusika- ja Teatrimajas algab kell 18.00 iseseisvuspäeva pidulik kontsert ning seejärel peab kõne Vabariigi President.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimesed sammud iseseisvumisel astuti juba 28. novembril 1917, mil Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis enda kätte kõrgeima võimu Eestis. Sellele järgnes iseseisvusmanifesti kokkuseadmine ning manifesti avaldamine Päästekomitee poolt 24. veebruaril 1918.