Osade perearstideni jõuab COVID-19 vaktsiin hiljemalt märtsi esimesel nädalal

Vaktsineerimine Foto: Liis Treimann / Postimees

Perearstikeskustes on alates veebruarist käimas riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine. 

Piiratud vaktsiinikoguste tingimustes on võimaldatud perearstidele vaktsiini järk-järgult kõrgemas nakkusriskis olevate maakondade kaupa. Hiljemalt märtsi esimesel nädalal peaks olema üle 70-aastatele riskirühma inimestele mõeldud vaktsiini esimesed kogused jõudnud kõigi perearstideni üle Eesti.

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse 70+ vanuses inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini. Eestisse jõudvad üle 70-aastastele sobivate vaktsiinide tarned on endiselt piiratud ning iganädalaselt saabuvatest tarnetest tuleb tagada kõikidele esimese doosiga vaktsineeritutele ka teine vaktsiinidoos. Seetõttu on veel ligikaudu 104 perearsti 785-st, kes saavad vaktsiine tellida hiljemalt märtsi esimesel nädalal. 

Piiratud vaktsiinikoguste tingimustes on võimaldatud perearstidele vaktsiini järk-järgult kõrgemas nakkusriskis olevate maakondade kaupa.

Peamine põhjus, miks kõik perearstid pole saanud vaktsineerimisega alustada, seisneb vaktsiini vähesuses. Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul jõuab vaktsiin kõikide perearstideni hiljemalt märtsi esimesel nädalal. „Vaktsiini jagatakse perearstidele piiratud koguses vastavalt tellimustele nii palju kui Eestisse jõudvad vaktsiinitarned võimaldavad. Kuna suuremas koguses saabunud AstraZeneca COVID-19 vaktsiini ei saa ekspertide praeguse soovituse põhjal üle 70-aastatele inimestele kasutada, ootame selleks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiini saadetisi, mida tuleb märksa napimalt,“ selgitas Friedemann.

Perearstinimistud on jaotatud viide gruppi ja vaktsiinide jaotus on korraldatud maakonnapõhiselt. Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisega alustati kõrgema nakatumisnäitajatega piirkondades. Nendeks olid veebruari esimesel kahel nädalal osaliselt Harjumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. Kolmandal veebruari nädalal liideti vaktsineerijate hulka osa Harjumaast, Jõgeva, Rapla, Võru maakonnad ja osa Tartumaast. Sel nädalal saavad esimesed tarned osa Tartumaast, Järvamaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Märtsi esimesel nädalal saavad vaktsiini Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Valgamaa. Seejärel alustatakse vaktsiinide jagamist uuesti samadel alustel ja samas järjekorras vastavalt tarnetele.

Perearstikeskustele eraldatakse praeguste tarnekoguste alusel riskirühmade vaktsineerimiseks ligikaudu 4000 Pfizer/BioNTech vaktsiini esmast doosi nädalas. „Nädalas saame võimaldada üle 70-aastastele mõeldud vaktsiini ligikaudu 80 perearstikeskusele. Lisaks saame nooremate kui 70-aastaste riskirühma vaktsineerimiseks eraldada perearstikeskustele AstraZeneca vaktsiini 8200 doosi. AstraZeneca vaktsiini saavad tellida need perearstikeskused, mis on varem juba tellinud mõne teise tootja vaktsiini.“

Friedemann selgitas, et haigekassa annab perearstidele ise teada, millal ja kui palju on neil võimalik Terviseametist vaktsiini tellida, kogused muutuvad vastavalt sellele, kui palju vaktsiini riiki jõuab. „Saadame perearstidele iga nädala reedel info ülejärgmise nädala tellimuse võimaluse ja mahu kohta ja tellimus tuleb teha hiljemalt järgmise nädala teisipäevaks. Just selleks, et oleks aega tellida ja muid ettevalmistavaid töid teha, näiteks kutsuda inimesed kohale, planeerida aegu, sest süstimine on väike osa kogu tegevusest. Mõistame, et kõik ootavad vaktsiini ja teeme parima, et järkjärgult saaksid kõik perearstid vaktsineerimisega alustada. Inimestele paneme südamele, palun tulge kokkulepitud ajal kohale, sest teie tulemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada on edasi lükatud,“ lisas Friedemann.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.