Rebaste jooksuaeg

Foto: Ingmar Muusikus

Veebruar kannab rahvakalendris hundikuu nimetust, kuna sel ajal peavad hundid pulmi. Kuu nimetus võiks olla ka rebasekuu, sest vaderitelgi on veebruaris eluliselt olulisi asju ajada ja üksteise sabas palju jooksmist. Rahvuslooma hundi pulma juhtub inimene haruharva, rebaste omast võib huviline kontvõõrana vahel osagi saada, õnne korral näiteks isehakanud pulmapiltnikuna.

Rebased jäävad talviti silma tee ääres, lumisel põllul ja jõe ääres. Kõik paremad paigad on praegu tihedalt jälgi täis tipitud. Emarebase nöörsirged jäljeread kipuvad pulmaajal sassi minema, kohev saba hakkab lumele hooletult triipe joonistama, käiguradasid markeerivad kollased laigud lõhnavad ahvatlevalt.

Ühe emavaderi sappa sätib pulmapeo algul end paar-kolm innukamat kavaleri. Enne emarebase poolehoiu saavutamist tuleb isastel omavahelised jõuvahekorrad ära klaarida. Rebaste «pulmakellad» kostavad öösiti õige kaugele. On klähvimist, agressiivset täristamist ja kaeblikku kiunumist, mis väljendavad selgelt loomade meeleolu ja suhteid.