Peagi on Eestimaa teedel lisaks 114 uut elektriautot

Elektriauto avalik kiirlaadimispunkt Viljandis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on tänaseks teinud kõik elektrisõidukite ostutoetuse teise vooru otsused, mille taotluste vastuvõtt lõppes detsembri keskpaigas suure huvi tõttu juba poole tunniga. Kokku sai positiivse vastuse 32 eraisikut ja 28 ettevõtet, kes soetavad kokku 114 uut elektrisõidukit. Toetuse kogusumma on 570 000 eurot.

 

„Eestis on kasutusel hetkel üle 1400 elektrisõiduki, millest KIKi toetuse abiga on soetatud või soetamisel 308 sõidukit. Seega võime öelda, et meetme üks eesmärkidest, milleks on populariseerida elektrisõidukeid, on end igati õigustanud,“ sõnab KIKi energeetika valdkonnajuht Krisli Kõrgesaar. „Tuletame meelde, et toetusega saadud autod on mõeldud kasutamiseks ning nendega tuleb nelja aasta jooksul Eestis läbida vähemalt 80 000 kilomeetrit. Selle kohustuse võtab toetuse saaja juba taotlust kirjutades. Nii täidame ka toetuse teist eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet,“ lisab Kõrgesaar.

„Kui aasta tagasi toimunud esimeses taotlusvoorus oli umbes 2/3 toetuse saajatest ettevõtted, siis seekord olid taotluste esitamisel kiiremad just eraisikud. Maksimumi ehk kümmet elektrisõidukit soovib osta neli ettevõtet,“ selgitab KIKi projektikoordinaator Aive  Haavel ning lisab, et viie auto toetus on juba ka tänaseks välja makstud.

Kümme elektriautot soovib osta logistikaettevõte AS Eesti Post, lühirenditeenust pakkuv Electric Beast OÜ, täisteenusrenti pakkuv Mobire Eesti AS ning suurt osa Tallinnast kaugküttesoojusega varustav AS Utilitas Tallinn. Kaheksa ettevõtet said toetust kahe, üks seitsme ja üks ettevõte viie elektriauto ostuks. Kõik esimese ja teise vooru ettevõtjatest toetuse saajad leiab KIKi kodulehel siit (tulemus ei kajasta andmekaitse nõuete kohaselt eraisikuid).

Eestis on kasutusel hetkel üle 1400 elektrisõiduki, millest KIKi toetuse abiga on soetatud või soetamisel 308 sõidukit.

Utilitase kaugkütteettevõtete juhatuse liige Aulis Meitus on rõõmus toetuse saamise üle ning sõnab, et taastuvenergiatootjana peab Utilitas oluliseks süsinikuneutraalsuse saavutamist ja  sõidukite elektrifitseerimine on üks osa pikaajalisest plaanist. „Oleme välja ehitanud elektriautode laadimispunktid, kus hakkame autosid laadima Utilitase koostootmisjaamades ja päikeseparkides toodetud rohelise elektriga, mis vähendab fossiilsete taastumatute kütuste kasutamist ja CO2 heidet. Antud projekti raames soetatud elektriautod on vaid esimene etapp elektriautode kasutusele võtmises ning plaanime sellega kindlasti edasi liikuda,“ selgitab Meitus.

Nii eraisikute kui ettevõtete poolt soetatavate automarkide loetelu on järgmine: Škoda Enyaq (30), Nissan Leaf (18), Tesla Model 3 (17), Renault ZOE (12), Hyndai Kona (10), Renault Kangoo (10), Volkswagen ID3 (7), Peugeot erinevad mudelid (4), Mazda MX-30 (2), Volkswagen ID4 (2), Honda E advance (1), Kia e-Niro (1). GPS-seadet soovivad autole paigaldada 22 toetuse saajat (esimeses voorus oli neid 8). Nemad ei pea iga aasta läbisõiduandmeid esitama ega satu valimisse, kes peavad kahepäevase etteteatamise järel oma autot KIKile kontrolliks näitama tulema.

Enne teise vooru sulgemist vastu võetud taotlustest jäi rahastamata 42. Nendele on KIK saatnud ettepaneku jätta taotlus ootele juhuks, kui peaks vabanema esimesest ja teisest voorust raha nende arvelt, kes siiski toetust välja ei võta. KIK ootab kõigilt joone alla jäänutelt kirjalikku vastust, sest muidu kaotab soovija oma koha nimekirjas. Ootele jäämise ettepaneku saamine ei tähenda siiski, et esitatud taotlus vastab kõikidele esitatud nõuetele, kuna rahastamata taotluste puhul ei ole nõuetele vastavust kontrollitud. Raha vabanedes vaatab KIK järgemööda läbi ka nimekirjas olevad taotlused.

Eelmise aasta alguses toimunud esimesest voorust on seni loobutud 40 auto toetusest ja selle on KIK juba teise vooru taotlejatele jaganud. Esimese vooru toetust on välja makstud 465 000 eurot ning välja maksmata on veel 495 000 eurot.

Elektriliste sõidukite ostutoetuse taotlusvoorust toetati  uute täiselektriliste M1 ja N1 kategooria sõidukite ostu. Toetuse summa ühe sõiduki kohta oli 5000 eurot ning elektrisõiduki hind võib olla kuni 50 000 eurot käibemaksuta. 

Toetust antakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest ning toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Uue vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetme kujundamine alles Keskkonnaministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil käib.