Jahimehed täitsid metssigade küttimiskohustuse

Metssigade arvukus on pärast madalseisu hakanud kasvama ja sel on mitu põhjust. Foto: Ove Maidla

Jaanuari lõpu seisuga on jahimehed täitnud Keskkonnaameti poolt kehtestatud metssigade küttimiskohustuse. Järvamaal, kus küttimiskohustuseks on 400 siga, on lastud 322 isendit, mis teeb täitmisprotendiks 81. 

Ettenähtud küttimismahust (7800 isendit) on kütitud, hukkunud ja hukatud kokku 7796 isendit, mis sisuliselt tähendab seda, et kuu enne jahiaasta lõppu on vajalik küttimismaht realiseeritud. Veebruarikuu toob küttimisele oluliselt lisa.

Eesti jahimeeste seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on tähtis hoida metssigade arvukus madalal, eriti kui arvestada seda, et sigade Aafrika katk (SAK) on jälle siin-seal pead tõstnud. „Tänu madalale arvukusele on lootust, et katk ei levi kolletest kiiresti laiali ja suudame selle lokaliseerida. Samal ajal on oluline, et täidame nagu ka esimese SAK-i viiruse laine ajal korrektselt bioturvalisuse nõudeid,“ lisas Puust.

Raplamaal, kus eelmise aasta augustis leiti SAK-i kolle, on jaanuarikuu lõpu seisuga kütitud 429 metssiga ja seega on kohustuslik norm (350) täidetud ja ületatudki.

Ettenähtud küttimismahust (7800 isendit) on kütitud, hukkunud ja hukatud kokku 7796 isendit, mis sisuliselt tähendab seda, et kuu enne jahiaasta lõppu on vajalik küttimismaht realiseeritud.

EJS-i juhatuse liikme ja Raplamaa jahimeeste esindaja Tiit Tammsaare sõnul on metssigu kütitud tublisti ja viimasel ajal pole viirusekandjaid enam leitud. „Loodame, et see nii ka jääb. Meid ja meie tegevust SAKi tõrjumisel tunnustas ka keskkonnaameti esindaja viimases jahindusnõukogus,“ lisas Tammsaar.

Sel jahihooajal on Eestis kütitud 7725 metssiga, neist enim Saaremaal (1634 metssiga) ja Hiiumaal (1423 metssiga). Lisaks on küttimismaht täidetud Raplamaal, Viljandimaal, Põlvamaal ja Harjumaal.

Sel aastal on jaanuari lõpu seisuga uuritud seakatkule 2074 metssiga, millest 15 on SAK positiivsed (14 antikeha- ja 1 viiruspositiivne).