L, 2.07.2022

Kultuuripreemiate saajaid tunnustatakse kultuurihiies

Järva Teataja
Kultuuripreemiate saajaid tunnustatakse kultuurihiies
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Järvamaa kultuurihiis 25
Järvamaa kultuurihiis 25 Foto: Silja Ratt

Seoses koroonaviiruse levikuga on kahel korral lükkunud edasi Järvamaa kultuuripreemiate kätteandmine. Järvamaa omavalitsuste liit edastab, et kolmandale katsele minnakse 27. mail kl 18 Järvamaa kultuurihiies, kus preemiatunnistused saavad kätte nii Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kui ka Järvamaa omavalitsuste liidu kultuuripreemia laureaadid.

2020. aasta kultuurivaldkonna parimad, kes premeeritud saavad, on Ründo Mülts, Tiiu Saarist, Koeru kultuurimaja segakoor, Anu Pink, sündmus „Kalju Lepik 100“ ja Kaarel Aluoja.

Aasta kultuurielu edendaja preemia saab Ründo Mülts.

Ründo Mülts kui tulihingeline järvakas on aidanud väga palju kaasa Järvamaa ajaloo, identiteedi ja järvakaks olemise väärtustamisele. Aastate jooksul on ta kirjutanud palju ajalooartikleid, andnud välja mitu raamatut, korraldanud suuri kogumiskampaaniaid ja näitusi, ajaloolisi ülevaateid, imelisi reisirännakuid, põnevaid koolitusi ning vabariigi tasemel ajalookonverentse, algatanud Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi asutamise, korraldanud Järvamaa kodu-uurimiskonverentsi, muuseumiöid, Jüriväge jpm.

Möödunud aasta tegemiste hulka kuuluvad Ründol 13. juunil Kalju Lepiku 100. juubeliaasta avamine Paide vallimäel ning 3. oktoobril Koerus toimunud Kalju Lepikule pühendatud kultuuriloopäev ja konverents.

Ründo Mülts on lugupeetud ja arvestatav oma valdkonna spetsialist vabariigis ja oodatud koostööpartner maakonnas. Ta on läbi oma tegevuse rikastanud nii Päinurme, Järva valla, Järvamaa kui ka Eesti kultuurielu ning tutvustanud Eesti rahvakultuuri ja ajalugu laiemalt.

Ründo ise on öelnud: “Vanemad on suunanud mind rahvuskultuuri austamise vaimus. Olen kasvanud kolmandat põlve õpetajate peres, kus peeti väga lugu kohalikest traditsioonidest ning tegemistest, mis on kindlasti aidanud kaasa kodupaigaloolise vaatevälja väärtustamisele.“

Nominendid aasta kultuurielu edendaja preemiale olid veel Rauno Taluste, Aldo Tamm, Kaido Kirikmäe, Mariliis Peterson ja Anu Pink.

Aasta kultuurihoidja preemia laureaat on Tiiu Saarist.

1994. aastal tekkis Tiiu Saaristil huvi otsida üles kunagised paidelased ja jäädvustada helilindile nende mälestusi kodulinnast ja kõige põnevamad lood said maalikunstnik Ants Viidalepaga. 2021. aasta jaanuaris Ants Viidalepa 100. sünniaastapäeval ilmus Tiiu Saaristi poolt koostatud raamat „Viidalepa vested“. Tiiu Saaristil kulus aega raamatu koostamiseks 5 aastat.

Viidalepa vested on tõeline ajalooõpik – elu Paides 1930ndatel läbi Viidalepa meenutuste, mida sel ajal tehti, millest tunti rõõmu, kuidas sündmustest osa võeti, milliseid vahendid kasutati uute põnevate ideede elluviimiseks. Saame esmakordselt teada, millest sai inspiratsiooni Viidalepa elutööks nimetatud maal „Paide laadad“.

Tiiu huvi Järvamaa ajaloo ja kultuuri vastu on äärmiselt suur. Ta on ise märkinud, et tal on salvestatud paarikümne Järvamaaga seotud inimese põnevad lood, mida saaks või võiks tulevikus raamatuks kirjutada.

Täna Paide muusika- ja teatrimaja kultuuri teabetoa perenaisena arhiveerib Tiiu Saarist Järvamaa kultuuritegemisi. Tema üheks südamelähedasemaks teemaks on Järvamaa laulu- ja tantsupeod, mis samuti ootavad aega, et raamatuks vormistada.

Nominendid aasta kultuurihoidja preemiale olid veel Helit Seljamaa, Airi Jakobson-Männik, Malle Lomp, Ründo Mülts ja Viktoria Saarsalu.

Parima kollektiivi preemia saab Koeru kultuurimaja segakoor.

Koeru segakoor on läbi oma tegevuse rikastanud nii Koeru piirkonna, Järva valla kui ka Järvamaa kultuurielu ning tutvustanud Eesti rahvakultuuri ja koorilaulu laiemalt.

1890. aastal kutsusid vennad Tuglased kokku segakoori, seda aastat peame Koeru segakoori sünniaastaks. Koeru koor on osalenud kõikidel laulupidudel aegade algusest. 53 viimast aastat on Koerus koorilaulu õpetanud muusikaõpetaja ja dirigent, Koeru valla aukodanik Aino Linnas. Segakoor on aastast 1969 koos Ainoga laulukaarealuse helisema pannud. Koori eesmärgiks on segakoorilaulu säilitamine ja edendamine nii Koeru piirkonnas, Järva vallas, maakonnas kui ka vabariigis. 25. jaanuaril 2020 tähistas Koeru segakoor oma 130. sünnipäeva.

Väärika vanusega Koeru segakoor kannab enesega elu- ja laulurõõmu, on Eesti Segakooride Liidu liige ja võtab alati osa Eesti segakooride laulupäevadest. Üldlaulupidu, Vaba Rahva Laul, Järva Jõulufolk, Järvamaa laulu- ja tantsupidu, Koeru laulu- ja tantsupidu, Kabala laulupidu, Järvamaa kooride päev Järvako – Koeru segakoor on alati kohal ja laulab! Lisaks veel esinemised Koeru kultuurimajas, kirikus ja hooldekeskus, need on alati oodatud ja armastusega vastu võetud.

Nominendid parima kollektiivi preemiale olid veel Sookure lasteaia kandleansambel, Paide balletistuudio ja rahvatantsurühm Keerutaja.

Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuurivaldkonna preemiad saavad Anu Pink, kultuurisündmus „Kalju Lepik 100“ ja Kaarel Aluoja.

Kultuuritegija preemia pälvib Anu Pink näituse „Meie argipäeva vidusepidamise aeg“ korraldamise eest. Anu Pingi tegevus pärandkultuuri teadvustamisel, elavdamisel ja viimisel nii inimeste tegevustesse kui südametesse on olnud pikaajaline ja muljetavaldavalt tulemuslik. Anu asutas facebooki grupi nimega „Kudujate koopiaklubi“ 2013. aastal. Kudujate koopiaklubisse kuulub üle 200 liikme, nende seas ka inimesi, kes ei ela Eestis. 2018. aastal algul algatas Anu koopiaklubi Muhu-projekti, mis tähendas seda, et ta kutsus üles klubi liikmeid kuduma 2019. aasta jaanipäevaks ehtsad Muhu sukad. Siis tuli idee osaleda ERMi osalussaali näituste konkursil „Tee ise näitus“ ja korraldada maailma suurim Muhu sukkade näitus. Algselt 2020. aasta algul toimuma pidanud näitus lükkus augustikuusse ja avati Eesti Rahva Muuseumis 2020. augusti algul. Näituse kuraatorina on Anu väga põhjalik, lisaks koopiaklubi kudujate sukkadele on näitusel kõik Muhu sukad, mis üldse Eesti muuseumites on, ehk siis näitusel saab uudistada 150 erinevat sukka. Anu koostas ka näituse kataloogi ja ta teeb aeg-ajalt näitusel ka kuraatorituuri.

Anu õpetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemias oskuste didaktikat ja tekstiilitehnoloogiat ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis silmuskudumist.

Anu tegevus meie kultuuriloo elushoidmisel ja uuele elule ärgitamisel on olnud silmapaistev. Kuna tegevused on juba varasemalt olnud sellised, kus palju saab tehtud interneti vahendusel, siis on see erilist tähelepanu saanudki käesoleval aastal, kus silmast-silma kohtumised pole sageli võimalikud.

Kultuurisündmuse preemia saab Koeru kultuurimaja sündmuse „Kalju Lepik 100“ korraldamise eest. Käesoleval aastal tähistati suurejooniliselt Järvamaal Koerust pärit luuletaja Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva. Ürituste korraldusmeeskonda kuulusid mitmed organisatsioonid: Ajakeskus Wittenstein, Koeru Kultuurimaja, Koeru meeste luuleklubi, Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts, Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Koeru Raamatuklubi Vaimuvalgus, Koeru Keskkool, Järva Vallavalitsus, Koeru Raamatukogu.

Juubeliaasta ettevalmistused algasid juba 14. märtsil 2019, kui kuulutati Koerus, Aruküla mõisas, välja Kalju Lepiku auks kavandatava mälestusmärgi ideekavandi konkurss ja selleks annetuste kogumine.

2020. aastal toimus 4 suuremat ettevõtmist, tähistamaks Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva: avaüritus Paide Vallimäel 13. juunil, konverents ja mälestusmärgi avamine 3. oktoobril Koerus Aruküla mõisas ja pargis ning luulevõistlus 10. oktoobril Koeru kultuurimajas.

Erinevate ettevõtmiste taga olid erinevad organisatsioonid, kuid kõikidesse ettevõtmistesse andsid oma panuse Koeru kultuurimaja direktor Eva Linno ja kunstiline juht Krista Jürgens.

Kalju Lepik avaldas luuleloomingut juba kooliaastatel Koerus ja Tartus. 1944. aastal emigreerus ta Rootsi. Koos abikaasa Astaga olid nad võõrsil aktiivsed eestluse hoidjad. Kalju oli Balti Arhiivi juhataja, kuulus Eesti Rahvusnõukogu juhatusse, oli aastaid Välismaise Kirjanike Liidu esimees. Koos abikaasaga säilitasid nad sidemed kodumaaga. Pärast Eesti taasiseseisvumist olid nad sagedased külalised kodukandis. Nad osalesid paljudel kultuuriüritustel ja toetasid siinseid ettevõtmisi. Kalju oli Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus auliige.

Kultuuripärl 2020 preemialaureaadiks nimetati Kaarel Aluoja Järvamaa ajaloo, kultuuri ning pärandväärtuste talletamise eest.

Kaarel Aluoja on aastakümnete jooksul koolijuhi, ajakirjaniku ja koduloo talletajana kogunud ning tutvustanud tulevastele põlvedele Järvamaa ja järvalaste vabadusvõitluse ning repressioonide lugu. Tema poolt on talletatud ning aastatel 2002-2019 ajalehes Järva Teataja ilmunud enam kui üle poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekondade traagilised lood võõrvõimu okupatsioonide haardes.

2019. aastal, mil möödus 70 aastat märtsiküüditamisest, ilmus Kaarli aastatepikkuse töö tulemusena küüdilugu kogumik “Ära. 34. Järvamaa pere Siberi-tee”, milles on talletatud erinevad inimsusvastased kuriteod ja läbielamised seoses Siberisse küüditamisega. Raamatu esmaesitlusele kogunes üle saja inimese. Vabariigi Presidendi otsusega anti 2020. aastal Kaarlile raamatu koostamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Käesoleva aasta juulikuus esitles Kaarel Aluoja ka oma koostatud raamatut „Kilde Türi kihelkonna ja linna arengust”. Sarja esimese raamatu toimetamisega alustas Kaarel Aluoja juba ligi veerandsada aastat tagasi. 2020. aastal ilmunud raamat on juba seitsmes samanimelises sarjas. Tänavune koguteos koosneb 15 artiklist, mis käsitlevad Türi piirkonna elu ja arengut alates mitme sajandi tagusest perioodist kuni kaasajani.

2020. aasta augustis andis justiitsminister Raivo Aeg Kaarel Aluojale ka Vabaduse Tammepärja aumärgi, mis on väga kõrge tunnustus Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse talletajatele. Aumärgi saajate seas olid metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaalise kasvatuse arendajad, kelle hulka kuulub oma loominguga ka Kaarel Aluoja.

Märksõnad
Tagasi üles