RMK koristas eelmisel aastal riigimetsast 250 tonni prügi

Kui prügistajat ei leita, peab 76-aastane maaomanik Anu Raud sajad plastkanistrid ise kokku korjama ja need käsitsi metsast välja tassima. Foto: Marko Saarm

Kõige rohkem prügistatakse Harju- ja Ida-Virumaal, kust pärineb vastavalt 88 ja 101 tonni ehk kokku kaks kolmandikku koristatud jäätmetest.

„Oleme riigimetsast 15 aastaga kokku korjanud ja ära viinud 100 vagunitäit jäätmeid, need vagunitäied paraku aga muudkui tulevad edasi. Peame üheskoos püüdlema selle poole, et metsas jalutades ei peaks komistama plastpudeli, äsja vahetatud rehvikomplekti või kodu remondist üle jäänud kipsplaadi hunniku otsa. RMK-l on kohustus riigimetsa prügi koristada ja seda me teeme ka edaspidi, aga meil on palve, et ehk siiski viiakse jäätmed sinna, kus on nende õige koht,“ lausus RMK peametsaülem Andres Sepp.

Enim viiakse metsa olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka näiteks klaasi, metalli ja ohtlikke jäätmeid. Mullu kulus 250 tonni prügi koristamiseks 120 000 eurot. Töid teostasid RMK lepingupartnerid Ragn-Sells ja Eesti Keskkonnateenused.

Selle asemel, et prügi metsa tassida, tuleb see viia jäätmejaama. Kaardirakendusest kuhuviia.ee saab vaadata, kus asuvad lähimad jäätmejaamad, kuhu on võimalik jäätmeid üle anda. Lisaks korraldavad kohalikud omavalitsused aeg-ajalt kohalikule kogukonnale suunatud jäätmete kogumisringe, nii et prügi üleandmiseks ei peagi kodust kaugele sõitma. Kogumisringide ja muude jäätmete üleandmisvõimaluste kohta leiab infot omavalitsuste kodulehtedelt.

Oleme riigimetsast 15 aastaga kokku korjanud ja ära viinud 100 vagunitäit jäätmeid, need vagunitäied paraku aga muudkui tulevad edasi.

Jäätmete töötlemise järel on võimalik need taas kasutusse võtta, vähendades seeläbi vajadust uute toormaterjalide hankimiseks. Eriti suure keskkonnajalajäljega materjal on plast, mis laguneb aastasadu. Seetõttu annab RMK liigiti kogutud plastjäätmetele uue elu paigaldades riigimetsa tähistamiseks plastjäätmetest valmistatud postid.

Vähendamaks prügistamist, on RMK paigaldanud kõige problemaatilisematesse kohtadesse prügikaamerad, mis aitavad infot prügistajatest edastada kohalikule omavalitsusele või Keskkonnaametile rikkuja vastutusele võtmiseks.

Samuti kutsub RMK kõiki valvsaid inimesi pildistama metsareostajaid, kirjutama üles nende autonumbreid ja edastama tõendusmaterjali Keskkonnaametile e-posti aadressil [e-mail] või keskkonnainfo telefonil 1247.

Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, teeb metsaaluse puhtaks maaomanik, kelleks riigimetsa puhul on RMK.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust.