Paides kooli lõpetanud Heiki Luts lauldes detsibelle kokku ei hoia ning meisterdab filmide ja reklaamide efekte nii, et keegi ei saa aru, mis on tegelikkus, mis fantaasia.
Efektimeister laulab mõnuga Tätte fännide peomuusikat
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
28. jaanuar 2012, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiiglasliku Ansipi ja Haloneni vihane ning verine madin saates «Tujurikkuja» võis küll kesta vaid viis minutit, kuid klipile järgnenud vastukaja kõlas nädalaid.
Sisu kõrval jahmatasid vaatajaid hämmastavad efektid ja nende rohkus, mida on nähtud vaid Hollywoodi maailmalõpu- ja katastroofifilmides.
Saate efektide pealik, ettevõtte Frost FX üks omanikke Heiki Luts sõnas, et kuigi nende mõistes on tegemist lihtsate efektidega, oli töömaht tohutu – 550 töötundi, mis jagunes 14 inimese vahel. Kogu töö tehti ära tasuta.
Kuidas on Frost FX sattunud «Tujurikkuja» efekte tegema?
Õ-fraktsiooni tüübid on mu head sõbrad. Kaaren Kaeraga oleme naabrid, Erik Moora onult üürin korterit ja nad ikka tulevad uutest ideedest mulle rääkima.
Oleme varemgi «Tujurikkujale» tööd teinud. Üle-eelmisel aastal näiteks Wolverine küünised. See oli niisugune väike asi, et tuled pärast jõule Paidest tagasi ja siis enne aastavahetust teed sutsaka ära.
Eelmisel aastal läks väheke suuremalt, kui oli koolitulistamise sketš. Tegime seda kolmekesi kaks nädalat.
Hiid-Ansipi ja hiid-Haloneni ideest teadsin juba kaks aastat. Algselt pidi Ansip tulema Lõuna-Eestist, pilduma kuuski ja kaski, inimesi ja atru kahte leeri. Jõuab lõpuks Ülemiste järve äärde ja seal tuleb võitlus.
Mõte muutus ja nad kirjutasid selle ümber. Kaaren tuli augusti lõpus mulle mõtet tutvustama ja siis algas konstantne peavalu, mis kestis aasta lõpuni.
Sketš pidi olema kaks korda pikem ja osa tegevust raekoja platsil, aga tuli kärpida, sest kõike ei jõudnud teha.