:format(webp)/nginx/o/2017/06/01/6733147t1hed9c.jpg)
/nginx/o/2021/03/10/13671606t1h7ba0.jpg)
Päeval, mil kogu Eesti pilgud, mõtted ja loodetavasti ka teod on suunatud ühisesse pingutusse, et seljatada kroonviiruse kõikehalvavat vohamist, oli minulgi tükk tegemist, et tõsta pilk uuesti kõrgemale ja kaugemale.
Ometi just seda tuleb vahel teha, et mitte mattuda argipäevaraskustesse, vaid ikka lootusrikkalt õiges suunas edasi minna.
Ka kõige lumerohkemale ja külmemale talvele järgneb kevad, väikesed rohelised varrekesed piiluvad hoovis juba sulanud lume alt ja metsas voolavad veed üha valjemal vulinal suurema vee poole.
Argipäevas on Euroopa Liit viimasel ajal meid võibolla pisut ärritanudki. Küll ei tule vaktsiinid piisava kiirusega ühishanke kaudu kohale, küll piirab osa liikmesriike eraldi liikumist ja osa otsib, kust saaks oma riigile vaktsiine kiiremini.
Tuleb usaldada ja loota, et riigijuhid teevad endast parima ja Eesti saab peatselt kõik vajalikud doosid kätte. Meie ülesanne on olla valmis, usaldada teadust ja kui kutsutakse, siis kõigi tervise ja normaalse elu taastamise huvides minna vaktsineerima.
Süüdistada pole mõtet kedagi. Eesti on seni läinud väikeriigi turvalist teed, liitudes ühishankega, mis pidi tagama ka väiksematele ja vaesematele korralikud heakskiidetud vaktsiinid. Miks on tarned jäänud venima, kindlasti ei oska ma teile kõiki põhjused tuua, aga kipun arvama, et vaktsiinid on olemuselt ka suur äri.
Tuleb usaldada ja loota, et riigijuhid teevad endast parima ja Eesti saab peatselt kõik vajalikud doosid kätte. Meie ülesanne on olla valmis, usaldada teadust ja kui kutsutakse, siis kõigi tervise ja normaalse elu taastamise huvides minna vaktsineerima.
Nüüd aga pikemast vaatest. Kriisist väljudes on Eestile väga suur asi, et oleme Euroopas. Eesti ei ole raskel ajal üksi. Oleme osa Euroopast ja osa maailmast, planeet on üks. Globaalses majanduses ja kliimas oleme kõik omavahel ühendatud. Eesti annab oma panuse, et hoida Euroopat maailmas konkurentsivõimelisena, üheskoos võitleme ja õpime kohanema kliimamuutustega. Veel paar aastat tagasi rääkisime, et Eesti puhul hakkavad eurotoetused vähenema. Eelmisel kevadel, euroliidu uue perioodi eelarve heakskiitmisel sai Eesti aga rohepöörde elluviimiseks ja koroonakriisist taastumise tuules nüüd hoopis suurema toetuse. Sellega koos ka vastutuse teha tarku otsuseid, mis ei suurendaks Eesti enda püsikulusid, vaid täidaks seatud eesmärke ja parandaks inimeste elujärge.
Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks järgmise seitsme aasta eurotoetuste jaotuse ligi viie miljardi euro ulatuses. Need miljardid on mõeldud Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamisele ja rohehüppele. Suured võitjad on teadlased, laiemalt haridusega seotud valdkonnad, tehnoloogiahüppesse, keskkonnasäästu panustajad, aga ka Eesti digiriik ja digilahendusi kasutav erasektor.
Ülioluline on otsus arendada jõulisemalt ettevõtete ekspordivõimekust, sest ainult siis, kui ettevõtetel läheb välisturgudel hästi, läheb hästi ka Eesti majandusel ja inimestel üldiselt. Uue perioodi rahast jätkub Eesti e-riigi väljaarendamine, uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ja investeeringud kiiresse internetiühendusse.
Valitsus soovib panustada rohkem inimeste haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks on kavas täiendada õppimisvõimalusi ja toetada elukestvat õpet. Luuakse tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine. Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid.
Elukeskkonna ja kohaliku aktiivsuse edendamiseks jätkub linnaruumi arendamine ja kohaliku ettevõtluse toetamine. Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale.
Kui nimetada paar asja, mis on ka eelmise perioodi otsuste jätkuks, siis on raha taotletud ja läbirääkimised Euroopa Komisjoniga käivad nii Järvamaa haigla EMO kui ka uue Viljandi haigla ja Jämejala ehituse edasiseks finantseerimiseks.
Valitsuses kokkulepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koos teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused.
Selleks on kavas korraldada temaatilisi töötubasid ja avalik konsultatsioon, et võimalikult palju organisatsioone teaks, kuidas eurotoetuste kaudu oma tegevusele hoogu saada ja Eesti elu edendada.
Seega on edasine meie kõigi kätes. Peame vastu need loodetavasti viimased rasked koroonakuud. Võimalusel teeme kaugtööd, füüsiliselt kohtume ainult oma lähedastega, õues käime ka koos nendega või sõbraga vaid kahekaupa. Kanname avalikes siseruumides maski ja hoiame puhtust. Kui meie kord kätte jõuab, laseme end vaktsineerida. Ehk tulevad suvi ja sügis siis juba sellised, et saame teha täpsemaid ja häid tulevikuplaane. Hoidkem mõttes kokku, aga füüsiliselt pisut aega lahku. Nii hoiame üksteist ja saame häid plaanegi koos ellu viia.