Jaanuari eelarvepuudujääk eelmise aastaga võrreldes kahanes

TRT02:RAHA :TARTU, EESTI, 23NOV18 Pildil raha, eurod, korruptsioon. sa/Foto SILLE ANNUK / EESTI MEEDIA Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Esialgsetel andmetel kahanes jaanuaris valitsussektori eelarvepuudujääk 0,2 protsendini SKP-st ehk 48 miljoni euroni, kirjutab rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.

Võrreldes 2020.a jaanuari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,08% ehk 20 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse.

Jaanuarikuu andmetes ei kajastu veel hiljuti alanud uue viirusepuhangu ning selle leevendamiseks rakendatud meetmete mõju. Nende avaldumist on oodata hiljemalt märtsis.

Võrreldes 2020.a jaanuari lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,08% ehk 20 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest.

Jaanuaris vähenesid tulud kaupade ja teenuste müügist 14 miljoni euro võrra, mis on tingitud peamiselt CO2 kvootide müügitulu langusest. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv jäi jaanuaris 1,6% ehk 10 miljoni euro juurde.

Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta jaanuariga võrreldes suurenenud 5,5 miljoni euro võrra tulenevalt ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid. Jaanuari positsioonis ei kajastu veel töötasutoetus Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 14,5 miljonit eurot tänu riigieelarvest antud tegevustoetusele kompenseerimaks väiksemat sotsiaalmaksulaekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelneva aasta jaanuarist 7 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris 10,4 miljoni euro võrra 658,3 miljoni euroni, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 1,6 protsenti.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta. Nende kasv tuli peaasjalikult tööjõukulude, majandamiskulude ja investeeringute suurenemisest. 13 miljoni euro võrra suurenesid ka sotsiaaltoetused.

Samas vähenesid antud kodumaised toetused 2020. aasta jaanuariga võrreldes 2,9 miljonit eurot ehk 0,6%, kuna antud kodumaine sihtfinantseerimine ja tegevustoetused vähenesid 16 miljonit eurot.  Riigieelarveliste asutuste kogukulud langesid 2021. aasta jaanuaris eelneva aastaga võrreldes 962,7 miljonilt eurolt 951,2 miljoni euroni ehk 11,5 miljonit eurot, sealhulgas antud toetused vähenesid 10,7 mln eurot.

Välistoetused, mis eelarvepositsiooni ei mõjuta, vähenesid eelmise aasta jaanuariga võrreldes 3,3 miljonit eurot ehk 16,7%, 3,3 miljonile eurole. Kogukulude langusesse panustas märkimisväärselt ka muude tegevuskulude vähenemine, mille peamiseks põhjuseks oli kogumispensionimakse eraldise vähenemine 25,1 miljoni euro ulatuses.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta jaanuariga võrreldes 4,8 miljonit eurot ehk 50%. Investeeringuid kasvatasid peamiselt investeeringud ehitistesse ja põhivarasse. Kaitseotstarbelised investeeringud põhivarasse suurenesid 1,3 miljonit eurot.

Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta jaanuaris kokku 5,8 miljonit eurot ehk 10,1% eelneva aastaga võrreldes. COVID-19 pandeemia mõjul suurenesid poolelt miljonilt 6,4 miljoni euroni meditsiini- ja hügieenikulutused, millest ligikaudu 4,4 miljonit eurot moodustavad testimise ja vaktsineerimisega seotud kulutused. Lisaks suurenesid toodangu valmistamiseks tehtud alltöövõtukulud 2,7 miljonit eurot. Majandamiskuludest vähenesid kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide hankimiseks tehtud kulutused 1,1 miljoni euro võrra ning COVID-19 piirangute mõjul vähenenud lähetuskulud 1 miljoni euro võrra.

Tööjõukulud suurenesid eelneva aasta jaanuariga võrreldes 5,4 miljonit eurot ehk 7%, mis on põhjustatud peamiselt ületunnitöö ja täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ning võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.