Eile tehti Eestis rekordilised 11 000 vaktsineerimist

Copy
Eestis algas koroonaviiruse vastu vaktsineerimine 27. detsembril. 8. märtsiks oli süstitud 146 392 doosi.
Eestis algas koroonaviiruse vastu vaktsineerimine 27. detsembril. 8. märtsiks oli süstitud 146 392 doosi. Foto: Sander Ilvest

Eilse päeva jooksul tehti Eestis kokku 11 128 vaktsineerimist, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Kokku on praeguseks vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end kaitsnud üle 122 000 inimese, neist 50 691 on saanud mõlemad vaktsiinidoosid. Üle 80-aastastest on praeguseks üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 31 protsenti.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tunnustas tervisevaldkonda ja tervishoiutöötajaid, kes praeguses kriitilises olukorras on teinud suuri pingutusi, et saaksime vaktsineerimisega võimalikult paljudele inimestele COVID-19 haiguse eest kaitset pakkuda. „Perearstide juures jätkub riskirühma inimeste vaktsineerimine ning samal ajal on käimas ka haridustöötajate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande töötajate vaktsineerimine. Nädalavahetusel toimub kõigi soovijate vaktsineerimist ettevalmistav piloot, mille käigus saavad erinevates raviasutustes üle Eesti ennast vaktsineerida 6 000 üle 65-aastast inimest,“ ütles minister Tanel Kiik. „Meie eesmärk on teha sel nädalal kokku vähemalt 40 000 vaktsineerimist.“

Üle 80-aastastest inimestest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 31% üle Eesti ja mitmetes maakondades ka juba palju enam. Kõige kõrgem on üle 80-aastaste inimeste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga Hiiumaal 53,1%, Saaremaal 51,3%, Läänemaal 51,3%, Raplamaal 48,3%, Pärnumaal 42,7%, Viljandimaal 39,4%, Jõgevamaal 39,1%, Tartumaal 32,7%. 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tunnustas tervisevaldkonda ja tervishoiutöötajaid, kes praeguses kriitilises olukorras on teinud suuri pingutusi, et saaksime vaktsineerimisega võimalikult paljudele inimestele COVID-19 haiguse eest kaitset pakkuda.

„Praegusest kriisist väljumiseks on esmatähtis kaitsta vaktsineerimisega võimalikult kiiresti COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk üle 80-aastaseid ning teatud diagnooside ja haigustega inimesi, kes võivad põdeda COVID-19 haigust väga raskelt ja vajada haiglaravi. Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus kasutada edaspidi AstraZeneca vaktsiini kõigil täisealistel sõltumata vanusest võimaldab meil kiiremini edasi liikuda ka 70-79-aastaste inimeste vaktsineerimisega,“ lisas minister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeeriumi kutsel kogunesid eile hilisõhtul immuniseerimise valdkonna eksperdid, et arutada edasisi soovitusi AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks perioodil, kui Euroopa Ravimiamet hindab vaktsiini võimalikku seost tromboosiga. Euroopa Ravimiamet andis eile õhtul teada, et AstraZeneca vaktsiini ohuhinnang ei ole praegu muutunud, vaktsineerimisest saadav kasu COVID-19 ennetamisel on suurem kui võimalikud riskid ja vaktsiini kasutamist võib jätkata. Euroopa ja Eesti ravimiametite hinnangutele ning ekspertide soovitustele tuginedes jätkub Eestis vaktsineerimine AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga.

„Ekspertide arvamusele tuginedes jätkame Eestis senise vaktsineerimise plaaniga kasutades teiste vaktsiinide kõrval ka AstraZeneca COVID-19 vastast vaktsiini,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. „Kuni Euroopa Ravimiamet kogub täiendavat infot ja kujundab lõpliku seisukoha järgime ajutise ettevaatusabinõuna Ravimiameti soovitust lükata AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist edasi nendel inimestel, kellel on tromboosi risk. Soovitus ei puuduta teisi COVID-19 vaktsiine.“ 

AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamisel tromboosiriski hindamiseks koostati juhised, mis edastatakse lähitundidel kõigile vaktsineerijatele. Inimesed, kellel on küsimusi enda vaktsineerimisega seoses peaksid konsulteerima vaktsineerijaga. Kõigist kõrvaltoimetest saab teada anda Ravimiameti veebilehe vormi kaudu.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Tagasi üles