1247 kõned näitavad, et üha enam otsitakse võimalusi piirangutest kõrvale hiilida

Lauatelefon. Foto: Ain Protsin

Häirekeskuse Riigiinfo telefon 1247 on esimese tegutsemisaasta jooksul saanud ülioluliseks infoandjaks kriisiajal. Saabunud kõnedest joonistuvad välja inimeste suurimad mured ja segadusetekitajad.

Riigiinfo telefonile 1247 on aasta jooksul tulnud enam kui 170 000 kõnet. 16. märtsil esimest sünnipäeva tähistav infoliin on aidanud oluliselt vähendada Häirekeskuse kiire abi liini 112 koormust.

Aasta jooksul on teemade hulgas tooni andnud koroonaviirusega seonduv. Uuritakse testimise, lähikontaktsuse, reisimise, piirangute ja nüüd ka vaktsineerimise kohta. Küsimuste rõhuasetus on seejuures kohati oluliselt muutunud. Kui eelmisel kevadel tundsid inimesed muret, kas nad pääsevad välisriikidest koju oma pere juurde, siis nüüd uuritakse pigem, millistel tingimustel ja millistesse riikidesse on võimalik reisida.

Riigiinfo telefonile 1247 on aasta jooksul tulnud enam kui 170 000 kõnet. 16. märtsil esimest sünnipäeva tähistav infoliin on aidanud oluliselt vähendada Häirekeskuse kiire abi liini 112 koormust.

Kui eelmisel kevadel uurisid helistajad, kuidas saaks rohkem viiruse leviku tõkestamisse panustada, siis nüüd otsivad ettevõtjad üha enam võimalusi, kuidas piirangutest mööda hiilida. Sellise suuna nägemine on kõrgete nakatumisnumbrite juures murettekitav. “Praegu on kõige olulisem viiruse leviku tõkestamine ja trikitamine paraku viiruse üle võimu saada ei aita,” toonitas Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Riigiinfo telefoni kõige kiirem tööpäev on esmaspäev, kui tuleb 19% kõnedest. Teiseks kiireks päevaks on reede, sest tihtipeale tulevad valitsuse otsused neljapäeva õhtul. Päeva lõikes on kõige kiirem aeg kell 11.00-11.59, mil tuleb 11% kõikidest kõnedest. Kõnede arv on silmnähtavalt kasvanud ka viimastel kuudel. Kui jaanuaris helistati numbrile 1247 keskmiselt 529 korda päevas ja veebruaris 706 korda, siis märtsis on kõnede arv hakanud üha enam ületama 1000 piiri päevas.

“Ajal, kui levib palju erinevat infot ja ka teadlikku väärinfot, võib 1247 puhul olla kindel, et anname välja vaid kinnitatud infot,” sõnas 1247 teenuse juht Karmen Oks. “Julgustame kõiki – kui teil on vähegi abi vaja, siis helistage. Kui me vastust ei tea, siis teeme kõik enesest oleneva, et see välja uurida.”

Riigiinfo töös on olnud asendamatuks abiks vabatahtlikud paljudelt erinevatelt elualadelt. Olulise info jagamisse panustajate seas on teiste seas nii juriste, referente, spetsialiste kui juhte. 15. märtsi seisuga on vabatahtlikud panustanud 3919 töötundi.

Praegu jagatakse infot peamiselt koroonaviiruse ja piirangutega seotud küsimustes, ent Riigiinfo telefoni teemade valdkond on oluliselt laiem. 2021. aasta algul liitusid Riigiinfo telefoniga senised Maanteeinfo telefon, Keskkonnainfo telefon ja Päästeala infotelefon. Pikemas plaanis peaks inimestel riigiga suhtlemiseks jääma kaks numbrit – infoliiniks 1247 ja hädaabi korral 112.