Möödunud aastal puhkenud tulekahjude ja tules hukkunute arvud olid taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseimad
18. märts 2021, 22:14
2020. aastal puhkes Eestis 1732 tulekahjut, tuleõnnetustes hukkus 36 inimest. Mõlemad arvud on taasiseseisvunud Eesti ajaloo väikseimad.
Mullu hukkus 33 tulekahjus 36 inimest ning see on viimase kolmekümne aasta väikseim tules hukkunute arv. Aasta varem jättis oma elu tulle 43 inimest. „Ühest küljest on hea meel, et tules hukkunute hulk on märgatavalt vähenenud, teisalt aga tuleb tunnistada, et 36 tulesurma on jätkuvalt väga palju. See on ühe keskmise klassiruumi jagu inimesi,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets.
Mullu hukkus 33 tulekahjus 36 inimest ning see on viimase kolmekümne aasta väikseim tules hukkunute arv.
Tulekahjus hukkunu keskmine vanus oli 62 eluaastat, hukkunute hulgast kolmveerand olid mehed ning veidi enam kui pooled olid vanemaealised. Joobes või joobekahtlusega oli 58% tules hukkunutest, aasta varem oli see osakaal 72%.
Põhjuseid, miks hukkunuga tulekahjud juhtuvad, on mitu. „Ligi pooled neist tulekahjudest on saanud alguse hooletust suitsetamisest. Kurvaks teeb tõsiasi, et toimiv suitsuandur oli möödunud aastal olemas vaid 29% kodudest, kus hukkunuga tulekahju puhkes,“ rääkis Saaremets. Lisaks hooletule suitsetamisele saavad eluhoonetulekahjud sageli alguse elektrisüsteemist, hooletu kütmise tulemusena või amortiseerunud/hooldamata küttesüsteemist, aga ka lahtise tule hooletul kasutamisel.
Eluhoonetulekahjusid oli 2020. aastal 593, aasta varem oli selliste põlengute hulk 659. Enim oli eluhoonetulekahjusid Harjumaal ja Ida-Virumaal, kõige vähem Hiiu- ja Põlvamaal.
Alati ei ole võimalik tulekahjut ära hoida, kuid on mitmeid tegevusi, mis vähendavad riski. Kütte- ja elektrisüsteemid tuleb lasta üle kontrollida ja vajadusel remontida kindlasti vastava kutsetunnistusega spetsialistil. Suitsuanduri soetamise ja paigaldamisega saab aga hakkama igaüks ise.
„Elusid päästab ainult töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur. Kõige mõistlikum on paigaldada andur täpselt tootja antud juhiseid järgides, sest siis on tagatud selle parim töövõimekus. Unustada ei tohi seda, et suitsuanduri töökorras olekut tuleb kontrollida vähemalt kord kuus, vajutades testnupule. Samuti tuleb veenduda, et anduri eluiga pole vahepeal lõppenud. Selleks tasub andur laest alla võtta ja kontrollida seadme tagaküljel olevat tootmiskuupäeva. Aegunud andur on tarvis kindlasti välja vahetada,“ rõhutas Saaremets.
Lisaks suitsuandurile on elupäästev abimees ka vingugaasiandur. Vingugaasiandur on kohustuslik hoonetes, kus on gaasikütteseade või gaasiveesoojendi. Tahkekütteseadmega hoonesse tuleb vingugaasiandur paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.