Teistsugune eriüksus!

• Tähelepanelikud inimesed on sama olulised kui moodne tehnika
• Kalamehed on üldiselt mõistlikud ja arusaajad
• Järvamaal juhtub teiste piirkondadega võrreldes vähe

Elavama fantaasiaga inimesele võiks see vaatepilt paista suurema salaoperatsiooni viimase ettevalmistusena. Äärelinna sõidab maastur ja sinna kogunevad vormi kandvad mehed. Nad kontrollivad üle oma varustuse – autodest leiab nii öövaatlusseadmeid kui ka soojuskaameraid – ja saadavad maastikuluureks taevastesse avarustesse drooni.

Droonipildilt näeb ümbruskonda väga ülevaatlikult: Paide äärelinna ja üksikuid maju, tehisjärve ja selle kõrval hargnevaid jõgesid

Droonipilt lähemalt Foto: Kuido Saarpuu

Küll ei näe selle laupäeva hommikul õhust kalamehi, kuid just forellijõgede äärde kogunenud on vormis meeste peamised huviobjektid. Kui ametlikum olla, siis on see harrastuspüügi kontrollretke ettevalmistav osa.

Ettevalmistus algas äärelinnas

Erivahendid on olemas, andmebaasidega varustatud sülearvuti ja GPS kaasas, vaatlusseadmed toimivad. Ümbruskaudsetest majadest ja hoovidest tuvastab droon kiirkorras tehtud proovi käigus nii kuumusest õhkuvaid küttekoldeid kui ka automootoreid.

Erivahendid on olemas, andmebaasidega varustatud sülearvuti ja GPS kaasas, vaatlusseadmed toimivad. Ümbruskaudsetest majadest ja hoovidest tuvastab droon kiirkorras tehtud proovi käigus nii kuumusest õhkuvaid küttekoldeid kui ka automootoreid.

Vaatlusseadme testimine. Foto: Kuido Saarpuu

Vormis mehed kannavad õlgadel embleeme ja rinnas nimesilti. Uurimise peale näeb ka nahkkaante vahele peidetud töötõendeid.

Autosse mahub nii öövaatlusseade kui ka termokaamera droonist rääkimata. Foto: Kuido Saarpuu

Kuigi töövahendid viitaksid justkui politsei- ja piirivalveameti või kaitseväe eriüksusele, nagu K-komando või erioperatsioonide grupp, ei varja vormis mehed maskidega oma nägu (v.a näomask, mis on koroonaajal lähisuhtluses paratamatu), nende nimed saab teada seda neilt küsides ja erinevalt jõustruktuuride esindajatest on nad ka oma ametist valmis varmalt rääkima.

Raadiosaatjadki on inspektoritel kaasas. Foto: Kuido Saarpuu

Neid mehi ei ole oma tööks koolitanud sisekaitseakadeemia ega kaitseväe ühendatud õppetasutused. Nende taust tuleneb pigem keskkonnahoiuga seotud erialadelt, kuid kontrollide ettevalmistusega puutuvad nad kokku iga päev.

Saagem siis tuttavaks meestega, kes on küll sõbralikud, kuid kelle olekust õhkub sedalaadi autoriteetsust, et üksik laupäevahommikune koeraga jalutaja teeb nendega kohakuti sattudes kibekiireid samme, nii et on sama ruttu läinud, nagu ilmuski.

Ei saaks öelda, et keskkonnameti järelevalveosakonna Järvamaa büroos just ülemäära palju inimesi töötaks. Neid on seal koos büroo juhatajaga viis. Kaks neist, patrulli minnaksegi ju alati paaris, on selle loo tegelased.

ÜHISELT EDASI

Tänavu 1. jaanuaril ühines Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiga ja jätkati ühiselt Keskkonnaameti nime all.

Maakondlikud järelevalveüksused ehk bürood jäid alles ja järelevalve jätkub samadel põhimõtetel. Keskkonnainspektsiooni Järvamaa büroo nimetus on nüüdsest Keskkonnaameti järelevalveosakonna Järvamaa büroo (asukohaga Paides Rüütli tn 25).

Ühel talve lõpu laupäeval võtsid Järvamaal kalameeste kontrolli ette keskkonnakaitse vaneminspektorid Martin Tomingas ja Andrus Hallasoo. Esimesel on tööstaaži viis, teisel paarteist aastat.

Suuremad külmad on taandunud, veekogusid kattev jääkiht sulanud ja võib eeldada, et kalamehi on väljas omajagu. Droon lastakse üles, sest see teeb meeste töö palju tõhusamaks. «See ei ole ainult meie jalavaeva vähendamiseks, vaid aitab näha kohtadesse, kuhu oleks väga raske ligi pääseda. Olgu selleks rabajärved või mõni muu koht,» selgitab Andrus Hallasoo.

Martin Tomingas lisab, et droon annab võimaluse kontrollida ka veekogudes olevaid püügivahendeid. Lase aga lennuvahend üles ja sadakonna meetri kõrguselt on selgema veega veekogu otse kui peo peal. See kõik asendab osal juhtudel ka paadiga tehtavat kontrollkäiku.

Neitsilikud jõed meelitavad kalamehi ligi

Sel korral on siiski nii, et droonipilt tulemust ei anna ja ees seisab retk kalajõgede äärde.

NUMBRID

2

forelli tohib üks kalamees harrastuskalapüügil ööpäeva jooksul püüda.

36

sentimeetrit on jõeforelli püügi alamõõt.

Olgu selgituseks öeldud, et jõeforellipüügi keeluaeg kestab 15. septembrist 31. jaanuarini, nii et veebruariga algas uus püügihooaeg. Näiteks 1. veebruaril käis Järvamaa forellijõgesid kontrollimas lausa kaheksa inspektorit, kusjuures abijõude tuli juurde naabermaakonnastki.

Martin Tomingas on seda meelt, et üleüldiselt on kalamehed väga sümpaatsed inimesed. Nad on loodusteadlikud ja selge mõtlemisega ehk saavad väga hästi aru, miks on tarvis osta kalastuskaarte või miks on harrastuspüügiõigus vajalik. Foto: Kuido Saarpuu

Martin Tomingas selgitab, et neitsilikult puutumata jõed on need, mis meelitavad püügiaja alguses kalamehed kohale. «Meie tegutseme oma töös vastavalt ohuprognoosile ja mida rohkem kalastajaid, seda suurem on oht, et pannakse toime ka rikkumisi,» lausub ta. «Meie eesmärk on olla kohe hooaja alguses nähtavad.»

Et veebruaris olid ilmad päris pakaselised, siis Tomingase tähelepanekut mööda jõudsid esimestel nädalatel kalavetele pigem tõsised püüdjad, kelle puhul ületab kalapüügikirg sellised ebamugavused nagu külmakraadid ja paks lumevaip. «Esimesed kontrollid näitasid, et kalameestel olid püügiload olemas, kalastuskaartide eest oli tasutud, püügivahendid olid nõuetekohased ja ka väljapüügi suhtes pretensioone ei olnud. Ühtegi menetlust me veebruari lõpu seisuga ei alustanud,» selgitab Tomingas.

Veebruari kava järgi kontrollisid inspektorid forellipüügipiirkonnas 19 kalastajat.

Tehnika ära proovitud ja esmased jutud räägitud, võtame autodega, keskkonnainspektorite kasutuses on vintsi ja maastikurehvidega Toyota Hiluxi kastikas, suuna Paide linnast välja.

Selja taha jäävad Kriilevälja ja Mündi, maantee lookleb metsade vahel, kuniks ühel hetkel tuleb keerata paremale kohati jäiste, aga kohati väga mudaste oludega väiketeele.

Natukene liuglemist ja pisut sopamängu, tundmatu taluniku põllumajandustehnikat täis hoovist läbisõitu ja jõuame Prandi jõe ääres asuvasse Veskiaru külasse.

Tee saab otsa, vasakule jääb inimtühi majapidamine, otse ette lagunenud sillake ja sinna, maailma kõige kaugemasse nurka, on keegi parkinud oma tumesinise Volkswagen Passati.

Inspektorid teavad öelda ka võimaliku põhjuse – forellipüüdjaid peibutab siin mõnus allikarikas jõgi.

Allikaline Prandi jõgi meeldib nii kaladele kui kalameestele. Kontrollkäigul jõe äärest inimesi siiski ei leiti, küll üks auto, mis pigem kuulus hoopis jahimehele. Foto: Kuido Saarpuu

Martin Tomingas edastab paarimehele masina registrinumbri. Andmebaasidest selgub, et tegu on pigem jahi- kui kalamehega.

Inspektorid tulevad autost välja ja kehastuvad jäljeküttideks. Liiguvad mööda lumme tallatud jäljerada jõeni, ületavad silla ja jätkavad teekonda. Nad katsuvad teha kindlaks inimese liikumissuuna, eristada vanemaid jälgi hiljuti tehtud jalajälgedest ja saada jõe äärde tulnuga jutule.

Jäljekütt. Foto: Kuido Saarpuu

Käik jääb sel korral tulemusteta, sest inimest ei leita. Tomingas pakub, et mees ei jäänudki jõe äärde pidama, vaid liikus edasi kaugemale, oma jahipiirkonda.

Andrus Hallasoo ütleb, et tihtipeale saabki nende kontrollkäik alguse kalapüügikohta­desse jäetud autode registrinumbrite ülevaatamisega. Kui andmebaasidest tuleb välja, et auto kasutajal on load olemas, siis vähendab see tõenäosust, et ta võiks olla rikkuja.

Et laupäeva esmaeesmärk on kontrollida forellipüüdjaid, siis üksiku jahimehe metsast väljatulekut me ootama ei jää.

Tee viib üha uutesse kohtadesse ja ei kulu just palju aega, mil inspektorid satuvad peale prügipõletusele. Inimene saab korralduse lõke kustutada ja rikkumise kohta algatavad inspektorid väärteomenetluse.

Forellipüügipiirkonnas kontrollivad Tomingas ja Hallasoo sel päeval nelja harrastuskalastajat. Väljapüügi ja püügivahendite suhtes nad nõuete rikkumisi ei avasta. Küll on üks noor kalastaja eksinud kalastuskaardi ostul piletikoodiga ja maksnud hoopis harrastuspüügiõiguse eest.

«Võttes arvesse, et ta oli algaja harrastuspüüdja ja oli proovinud käituda õiguskuulekalt, kuid hooletusest või teadmatusest eksis, siis sel korral piirdusime suulise hoiatusega ja väärteomenetlust ei alustanud,» selgitab Tomingas.

Mida rohkem kontrollid, seda rohkem avastad

Keskkonnainspektori igapäevatöö pole kunagi rutiinne. Martin Tomingas ütleb, et tööd jagub nii öötundidesse kui ka varahommikutesse, nii argipäeva kui ka nädalavahetustesse. Tööd tuleb teha just siis, kui seda on tarvis teha. Järvamaa on nad tööpiirkonnana risti ja põiki läbi sõitnud. Kuigi keskkonnarikkumisi ei avastata maakonnast just iga päev, on sellega nii, et mida rohkem inspektoreid ja kontroll­käike, seda rohkem ka avastatud rikkumisi.

Martin Tomingas sõnab, et valdav osa Järvamaal avastatud rikkumistest on õnneks kergemad ja tulenevad pigem ettevaatamatusest. «2020. aastal anti forellipüügipiirkonda, mis suures osas ongi Järvamaal, välja üle 1500 püügiloa ja rikkumisi oli üksikuid,» lausub ta. «Kokkuvõtlikult saan öelda seda, et üldiselt on kalamehed sümpaatsed inimesed. Nad on loodusteadlikud ja selge mõtlemisega, saavad väga hästi aru, miks on tarvis osta kalastuskaarte või miks on vaja harrastuspüügiõigust.»

Keskmine Järvamaal kalastaja on meesterahvas vanuses 30-40 eluaastat. Pigem mugavust eelistav inimene, kes valib püügikohaks paiga, kuhu pääseb autoga võimalikult hästi ligi. Üldjuhul kogemustega püüdja, kes teab täpselt, miks ja mida ta kalavetele tulles teeb või ei tee.

Andrus Hallasoo lisab kõrvalt, et oma töös peavad nad alati arvestama sellega, et pole teada, kuidas rikkumiselt tabatud inimene käitub. «Neljateistkümne ja poole tööaasta jooksul on mul olnud paar olukord, mis on läinud pinevaks,» ütleb ta. «Õnneks piisab enamikul juhtudel suhtlusoskusest. See rahustab ka agressiivselt meelestatud inimese üldjuhul maha. Meie eesmärk ei ole ju inimesi karistada, meie eesmärk on see, et järgmisel korral oleksid rikkujal asjad korras.»

Ükskõik kui palju kontrollkäike inspektorid teevad ja kui moodsat tehnikat nad rikkumiste avastamisel kasutavad, on nii Martin Tomingas kui ka Andrus Hallasoo seda meelt, et ilma tähelepanelike inimesteta oleks neil töötada võimatu.

INFOKS

Keskkonnarikkumistest teatamiseks on uus number 1247. Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida – see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7. Numbrile helistamine on tasuta. Samuti saab keskkonnaalaseid teateid edastada e-posti kaudu aadressile [e-mail].

Tasub teada, et Keskkonnaametil on ka ühtne kliendiinfo telefon [phone], kuhu saab küsimuste tekkimisel helistada.

Kõikjale maakonda paari ametnikuga lihtsalt ei jõua, kuid just tulemuslik siseteave on see, mis viib ebaseaduslike tegude avastamiseni.

Järvamaa ja keskkonnaalased rikkumised

Kui rääkida keskkonnarikkumistest, siis Järvamaa on kindlasti üks väiksema rikkumiste arvuga maakondi Eestis. Aastas registreeritakse üldjuhul alla 20 väärteomenetluse.

Näiteks 2018. aastal registreeriti maakonnas keskkonnanõuete rikkumisega seoses 19 väärteomenetlust, enim metsa- ja jäätmevaldkonnas - kummaski kuus menetlust. Trahviti viite isikut ja ettekirjutusi tehti üheksal korral, neist enamik oli seotud jäätmetega.

2019. aastal oli alustati 18 väärteomenetlust. Trahv määrati 12 isikule. Ettekirjutusi tehti seitse ja neist kuus olid seotud jäätmete ja pakendiga (kummaski kolm ettekirjutust).

Võrdluseks võib tuua, et suuremates või tihedama asustusega maakondades, nagu Harju- ja Tartumaa, oli 2019. aastal väärteomenetlusi üle kümne korra rohkem, vastavalt 207 ja 198 menetlust.

Probleemid aastast aastasse ikka samad– jäätmete ebaseaduslik käitlemine, sh jäätmeloa nõuete rikkumine, vastuvõtt ilma loata, paar jäätmete põletamise juhtumit, jäätmete viimine loodusesse. Menetletud on ka üks loata kaevandamise juhtum. Metsavaldkonna rikkumiste seas on peamiselt kehtiva metsateatiseta raied, jahipidamisel on jahipidamisõiguse tasu maksmata jätmine ning muud rikkumised. Kalapüügi puhul on olnud rikkumiseks püük ilma kalastuskaardita või harrastuspüügiloata või on korraga on lubatust rohkem püügivahendeid püügil.

Viimasel ajal on Järvamaal esile kerkima hakanud just jäätmeprobleemid. Näiteks ühe juhtumi puhul said karistada mitu isikut. Paide endise piimakombinaadi lammutuselt tekkinud jäätmed anti üle isikule, kellel puudus vastav käitlusluba ning kes omakorda laskis jäätmed viia hoopis kolmanda isiku kinnistule. Sellised juhtumid ei ole kahjuks erand, kus jäätmed antakse üle vastavat luba mitteomavale isikule ja need satuvad hoopis loodusesse.

Kalastajaid kontrollima läinud inspektorid sattusid peale ka näiteks prügipõletusele. Foto: Erakogu

Ühtekokku alustas Keskkonnainspektsioon 2020. aastal Eestis rikkumistega seoses 25 kriminaalmenetlust, 1419 väärteo- ja 430 haldusmenetlust. Ettekirjutusi tehti 172 korral. Lisaks koostasid inspektorid 756 selguseta kuuluvusega püügivahendi äravõtmise protokolli. Järelevalve käigus tehti 8810 kontrolli.

Rikkumistega seoses määras inspektsioon 1042 trahvi kogusummas 423 200 eurot.

Järvamaal alustati mullu 37 väärteomenetlust kusjuures kalapüügiseaduse rikkumisi (6) oli kordades vähem kui näiteks jäätmeseaduse rikkumisi (15), ettekirjutusi tehti kaks ja selgusetu kuuluvusega püügivahendeid leiti kuuel korral. Trahve summas 19 500 eurot tehti kokku 18. Tekitatud keskkonnakahju suuruseks hinnati 9738 eurot.

Allikas: Keskkonnaameti kommunikatsiooninõunik Leili Tuul