Raskelt koroonat põdenud tervishoiu­töötaja tunneb tänulikkust uue võimaluse eest

Mare Paesüld sattus Järvamaa haigla koroonaosakonda, kus ta ise hooldajana töötab, hoopis patsiendina ja nägi kõike hoopis teisest vaatevinklist. See oli elumuutev kogemus. Foto: Dmitri Kotjuh

«Ma vaatasin haiglavoodil istudes oma jalgu ja nägin naha alt kumamas veresooni peenikeste kapillaarideni välja. Jalad tundusid täiesti sinised. Olen haiglas hooldajana töötades näinud selliseid jalgu inimestel, kes hakkavad meie seast lahkuma. Võib vaid ette kujutada, mida ma sel hetkel tundsin,» ütles raskelt koroona läbi põdenud Järvamaa haigla õendusosakonna hooldaja Mare Paesüld.

Paesüld sõnas, et koroonasse haigestumine on nagu loterii: mõni põeb sümptomiteta ja kergelt, mõni saab ränga katsumuse osaliseks ja mõni koguni sureb. «Ja me ei tea, millise pileti keegi meist tõmbab,» lisas ta.

61aastane Paesüld arvas, et on oma ea kohta küllalt hea tervise juures ja kui haigestubki, siis ehk kergemalt. «Aga nii ei läinud. Miks? Ma ei tea. Võib-olla oli asi selles, et juba enne haigestumist tundsin bronhides mingit vilinat ja käisin kopsuarsti juures asja uurimas. Võib-olla andis tõuke see, et enda teadmata nakatunud olles tegin puudeladumise hoogtööpäevaku, kus külmetasin tõsiselt. Võib-olla oli immuunsüsteem lihtsalt vaimselt ja füüsiliselt pingelisest tööst nõrk,» arutles ta.