Keskmine harrastuskalastaja on keskealine õngitseja, aina rohkem käib kalal naisi

Urmas Glase
Copy
Selgelt suurenes nende kalastajate hulk, kes tegid püüdmiseks vaid hädavajalikke ja möödapääsmatuid kulutusi.
Selgelt suurenes nende kalastajate hulk, kes tegid püüdmiseks vaid hädavajalikke ja möödapääsmatuid kulutusi. Foto: Urmas Glase

Värskelt keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring ütleb, et koroona-aasta harrastuskalastamist oluliselt ei mõjutanud. Keskmine harrastuskalastaja oli mullu keskealine lõunaeestlasest mees, kes eelistas kala õngitseda kaldalt. Kõige rohkem püüti aga esmakordselt haugi.

„Õnge lasi vette umbes 156 000 kalahuvilist, mis näitab, et harrastuskalastus on endiselt üks populaarsemaid vabaaja veetmise võimalusi,“ kommenteerib keskkonnaminister Tõnis Mölder. Minister lisab, et kuigi koroona-aasta kalastajate koguarvu oluliselt ei muutnud, siis kasvas nii debüütkalastajate arv kui ka nende, kes käisid kalal 1-5 korda.

Kui 1-5 korda kalal käijaid oli ca 55%, siis tõelisi fänne, kes käisid rohkem kui 10 korda aastas kalal on endiselt palju ehk ca 27% kalastajatest.

Tagasi üles