Eelmisel aastal avastati tehnoülevaatuste järelevalve käigus puudujääke nii salvestusseadmete töös kui ka kontrollmetoodika täitmises

Copy
Uus liiklusseaduse eelnõu muudab tehnoülevaatuse korda paindlikumaks.
Uus liiklusseaduse eelnõu muudab tehnoülevaatuse korda paindlikumaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestis on 128 tehnoülevaatuspunkti, mille ülesandeks on kindlaks teha, kas sõidukid vastavad neile kehtestatud nõuetele. 

2020. aastal tehti 547 023 tehnoülevaatust, millest korduvale tehnoülevaatusele suunati  15,17%. Transpordiamet teeb tehnoülevaatuste nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle haldusjärelevalvet, mille eesmärgiks on tagada, et liiklusesse ei lubataks ühtegi tehniliselt mittekorras sõidukit. Transpordiametis tegeleb sellega 2021. aastal loodud järelevalveteenistus.

„Tehnoseisundi kontrollimise eesmärk on tagada, et liiklusesse lubatud sõidukid oleksid ohutud ja ei  kahjustaks meie keskkonda. Vale seadistus ja ebapiisav hooldus kahjustab mootorit, kuid põhjustab ka suuremat saastet ja kütusekulu. Tehnonõuetele mittevastav sõiduk suurendab maanteeliikluses juhtuvate õnnetuste tõenäosust, mistõttu peavad tehnoülevaatusepunktidele olema seatud väga kindlad ja selged põhimõtted,“ sõnas Transpordiameti järelevalveteenistuse direktor Kristo-Taavi Ruus.

2020. aastal tehti 547 023 tehnoülevaatust, millest korduvale tehnoülevaatusele suunati 15,17%.

Eelmisel aastal alustati tehnoülevaatust teostavate ettevõtete osas 148 järelevalvemenetlust, millest 77 juhul algatati menetlus kaebuse alusel ja 71 menetlust ohuprognoosi ehk planeeritud järelevalve alusel. 44 menetluses osas lõppes juhtum leppetrahviga, ühe juhul ettekirjutusega ning ühel juhul tehnoülevaataja atesteerimistunnistus 12-kuulise peatamisega.

Peamised puudused, mis eelmise aasta järelevalve käigus tuvastati olid:

  • toimingute tegemine väljaspool töötavate salvestusseadmete vaatevälja;

  • paigaldatud salvestusseadmete rikkest mitte teatamine ning salvestiste mitte esitamine;

  • tuvastatud puuduste mitte kandmine kontrollkaardile või vale rikke/puuduse kategooria määramine;

  • tehnoülevaatuse määruses toodud mahu ja kontrollmetoodika mitte täitmine. Probleeme esines näiteks sõiduki turvavarustuse, valgustusseadmete, veermike ja vedrustuse ning raami, kere ja sellele kinnitavate osade kontrollimisel.

„Lisaks videosalvestiste vaatamisele, mida tehnoülevaatuspunkt peab säilitama 90 päeva pärast tehnoülevaatuse teostamist, planeerime tehnoülevaatuspunktide kohapealset kontrolli. Fookuses on eelkõige need tehnoülevaatuspunktid, kus ei ole salvestusseadmed vanadest lepingutest tulenevate nõuete tõttu hetkel kohustuslikud. Selliseid ülevaatuspunkte on hetkel neli ning selle aasta jooksul peale vastavate lepingute uuendamist lisatakse ka sinna kaamerad,“ nentis Ruus.

Tehnoülevaatuste avaliku statistika leiab SIIT. Järelevalvemenetluste käigus koostatud ettekirjutused ja leppetrahvid leiab SIIT.

Tagasi üles