Maakonna mäluasutused jäid toetusesaajate ringist välja

Eesti ringhäälingumuuseumi 20. sünnipäeva puhul esitleti uuenenud raadionäitust, nüüd on plaan uuendada ka televisiooniajalugu puudutavat näitust. Foto: Dmitri Kotjuh

Märtsi alguses avaldas muinsuskaitse nimekirja, kus on ära toodud muuseumid, kes pälvisid toetust muuseumide kiirendi taotlusvoorus. Kaks Järvamaa muuseumi jäid paraku toetusesaajate ringist seekord välja. Uus võimalus toetust küsida avaneb aasta lõpul.

Toetuse eesmärk on pakkuda muuseumidele võimalust teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad. Toetust sai 20 projekti kogusummas 756 500 eurot.

Tegu on 2020. aastal ellu kutsutud taotlusvooruga, kuhu sai taotlusi esitada teist korda. Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juhi Mirjam Rääbise sõnul on kiirendivoor muuseumidele oluline hüppelaud ning seda näitas ka laekunud taotluste arv. «Tänavuses voorus oli tase juba väga kõrge ning konkurents üsna tihe. Selle vooru teeb eriliseks paindlikkus – see, mis on igale konkreetsele muuseumile hüppelaud, jääb muuseumide endi kirjeldada, piiranguid peaaegu polegi. Mõnest toetatud projektist, nt Virumaa muuseumide 3D või meremuuseumi liitreaalsuse projektidest, saavad külastajad tulevikus osa ka kodust lahkumata, mõned projektid aga jäävad ootama külastajaid kohapeale, nt fotomuuseumi näitus «Isolatsioonidialoogid» või Narva muuseumi kunstigalerii uus püsiekspositsioon «Elu või karma. Narva lood». On ka projekte, mis aitavad muuseumidel muutunud maailmas külastajaid leida, näiteks Tallinna linnamuuseumi uus turundus- ja kommunikatsioonistrateegia või Eesti tervisemuuseumi turundusstrateegia ja -kampaania loomine ning elluviimine. Täna on muuseumid hapras seisus ning sellised toetused on vajalikumad kui kunagi varem,» rääkis Rääbis.