Aasta raudteel: õnnetusi oli mullu vähem kui varasematel aastatel

Raudteeülesõit. Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

Möödunud aastal oli Eesti raudteedel üheksa avaliku raudteeohutusega seotud juhtumit, neist kaks olid sõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohas ja seitse otsasõidud raudteel viibinud inimestele, mille tulemusel hukkus neli inimest.

„Meil on väga hea meel tõdeda, et 2020. aasta on juhtumite madala arvu poolest tavapäratu,“ märkis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve (TTJA) peadirektor Kaur Kajak. „Kutsume kõiki üles hoolsale ja tähelepanelikule käitumisele raudteede läheduses. Paraku toimub raudteedel harva kergeid õnnetusi; seega on suur rõõm iga ära jäänud õnnetuse üle.“

Rongi ja mootorsõiduki kokkupõrgetes inimesi ei hukkunud ning ei saanud ka raskelt vigastada.

Kui analüüsida ajavahemikku 2014–2020, siis positiivse asjaoluna saab välja tuua, et 2020. aastal toimunud juhtumite koguarv on selle ajaperioodi väikseim. Kokkupõrgete arvu osas oli juhtumite arv aastate madalaim. Inimkahjude poolest oli 2020. aasta sarnane 2016. aastale, mil hukkus üks inimene ning vigastada sai seitse.

Juhtumitest kolm toimusid Harjumaal, kolm Tartumaal, üks Lääne-Virumaal, üks Põlvamaal ja üks Viljandimaal.

Juhtumitest viis toimusid raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal. Juhtumitest neli toimusid väljaspool raudteeületuskohti ehk kohtades, kus raudtee ületamine ei ole lubatud. Juhtumitest kaks olid seotud jalgrattal raudtee ületajatega. Neist ühel juhul toimus otsasõit jalgratturile raudteeülekäigukohal, kus raudteed tohib ületada vaid jalgsi, mitte jalgrattal. Teisel juhul toimus otsasõit jalgratturile raudteeülesõidukohal, kus rongi saabumisest andis samal ajal märku ülesõidufoor, helisignalisatsioon ja tõkkepuu. Ühe otsasõidu juhtumi puhul tuvastati, et liiklejal olid peas kõrvaklapid, mis võisid olla faktoriks juhtumi toimumisel.

Valdavalt on juhtumite menetluste tulemusena hinnatud, et tegemist on õnnetusjuhtumi või liikleja poolse tähelepanematusega. Kahe juhtumi puhul on hinnatud, et võis olla tegemist ettekavatsetud tegevusega.

EL-is 4% rongiõnnetusi aastas vähem

Euroopa Raudteeamet avaldas tänavu märtsis ülevaate ohutusalastest suundumustest Euroopas. Arvestama peab seda, et Euroopa ülene statistika tuleb viivitusega ehk andmestik põhineb 2019. aasta juhtumitel.

Avaldatud 2019. aasta andmed kinnitavad üldist positiivset arengut Euroopa Liidus. Alates 2010. aastast on õnnetused ning nende tagajärjel hukkunud inimeste arv vähenenud keskmiselt 4% aastas. 2019. aasta oli Euroopa Liidus kõigi aegade turvalisim. Samas peab välja tooma, et sellest hoolimata toimus 2019. aastal Euroopas kokku 1552 õnnetusjuhtumit, milles hukkus 824 inimest.

Edusammud on olnud väga ebaühtlased Euroopa Liidu liikmesriikides, kusjuures ohutustaseme varieeruvus on endiselt suur. See tähendab, et tuleb teha jätkuvalt tööd, et nii liikmesriikides ning seega ka Euroopa Liidus üldiselt raudteeohutustaset parandada. Eesti puhul võib välja tuua, et jätkuvalt on probleem raudteeületuskohtades toimunud õnnetusjuhtumitega.

1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. See tähendab, et tänavu on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Raudteeaastaga soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.