/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2021/04/05/13713690t1h4ddb.jpg)
Mõni nädal tagasi olin oma Suur-Tallinna kodus. Olin äsja külastanud vanaema, kes mulle taaskord justkui muuseas ütles, et palub igal õhtul, et ta järgmisel hommikul enam ärkama ei peaks. Ja ärkamisel on selles kõiges tõesti märgiline roll, sest ometi ta ärkab. Juba viiendat aastat. Alates ajast, mil vanaisa talle surma eel ütles, et too talle ruttu-ruttu järele tuleks, sest muidu saab vanaemal keeruline olema.Ma ei ole selle informatsiooniga tundetasandil iga kord süvitsi kaasa läinud. Sel korral tundsin, et tahan minna. Minna ja mõelda. Neist, endast, meist. Mul oli vaja see elu imelisus enda sees läbi tunnetada ja lahustada.
Maria Paiste
Paide teater