Tänavu istutatakse Järvamaal riigimetsa 1,7 miljonit taime

Kuusikede istutamine. Foto: Mihkel Maripuu

RMK alustab sel nädalal metsaistutustöödega 12 000 hektaril, millest 400 hektarit moodustavad väheväärtuslikud rohumaad ja põõsastikud, kus varem mets ei kasvanud.

„Metsa rajamine 400 hektarile, kus seda enne ei olnud, mängib olulist rolli ka kliimamuutuste leevendamisel, sest 70 aastaga seob see tagasi sellise hulga süsinikku, mille paiskavad õhku 50 000 sõiduautot ühe aastaga. Mittemetsamaal jääks see süsinik sidumata,“ ütles RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät.

Tänavu pannakse riigimetsas mulda rekordarv ehk 24 miljonit taime, mida on miljoni võrra rohkem kui mullu. Kõik taimed on kasvatatud RMK taimlates. Mändi istutatakse 11 miljonit, kuuske 10,3 miljonit, kaske 2,4 miljonit ja sangleppa 190 000. RMK investeerib uue metsa rajamisse ja noore metsa kasvatamisse kokku rekordilise summa – 20,3 miljonit eurot.

Järvamaale istutatakse 1,7 miljonit taime, sh 1,2 miljonit kuuske, 0,4 miljonit mändi, 0,1 miljonit kaske ja 0,01 miljonit ehk 10 000 sangleppa.

Järvamaale istutatakse 1,7 miljonit taime, sh 1,2 miljonit kuuske, 0,4 miljonit mändi, 0,1 miljonit kaske ja 0,01 miljonit ehk 10 000 sangleppa.

Uuendustest tõi Väät esile, et ühe istutusmasina asemel on neid abiks kolm ja lisaks suurendas RMK maapinna ettevalmistamist mätastusena. „Istutusmasinad töötavad üle Eesti kogu vegetatsiooni perioodi aprillist oktoobrini ja panevad mulda miljon potitaime. Raskesti uuendatavatel aladel annab mätastus ning kuuse ja männi potitaim hea metsakasvatusliku tulemuse, saame uue metsapõlve kiiremini ja hoiame kulusid kokku.“ Istutusmasinate lisandumine ja ulatuslikum mätastamine kasvatasid vajadust kuuse potitaimede järgi. Kui siiani istutati riigimetsa ligikaudu 700 000 kuuse potitaime aastas, siis sel aastal läheb neid mulda üle 2,7 miljoni.

RMK jätkab ka sügisese metsaistutusega, mil pannakse riigimetsa kasvama miljon avajuurset kuusetaime ja uuendusena väikeses koguses ka männitaimi.

Uuendatavast alast enamusele, 9500 hektarile istutatakse taimed. Looduslikule uuenemisele jääb ligikaudu 2200 hektarit ehk 20 protsenti kõikidest aladest, kus on eeldused ala looduslikuks uuenemiseks sobilike puuliikidega. Metsakasvatusliku analüüsi tulemusel RMK loobus sellest aastast looduslikule uuenemisele kaasaaitamisest maapinna mineraliseerimisega.

Kuivõrd enamus taimi istutatakse käsitsi, pakub metsaistutamise hooaeg lisaks RMK töötajatele tööd 1700 inimesele. Tööjõud on juba olemas – kolmandik töötegijaist on RMK raietöölised ja ülejäänud riigihankega leitud lepingupartnerid, keda kokku üle 120.

RMK panustab järjest enam taimede kvaliteedile ja kaitsmisele liiva ja lambarasvaga, aga ka kasvava metsa hooldamisele. Enam kui istutatud taimede arv, on tähtsam nende hooldamine ja kasvatamine. 2020. aastal arvestas RMK uuenenuks 10 583 hektarit. Uuenenuks loetakse mets, kus ühel hektaril kasvab enam kui 1000 kuuske või 1500 mändi kõrgusega vähemalt pool meetrit või kus kasvab vähemalt 1500 meetrist lehtpuud. „Seega istutatud taimede arv on ainult üks näitaja, sellest veelgi tähtsam on hinnata nende tulemuslikkust viis aastat peale raiet. RMK raiesmiku uuenenuks arvestamise keskmine kiirus on 4,6 aastat,“ ütles Toomas Väät.

Metsa istutamisel rakendatakse viiruse leviku tõkestamiseks erinõudeid. Avalikkusele suunatud metsaistutuse talgupäevi tänavu ei toimu.