Tänavu on uppunud kolm kalastajat

Copy
Pärnu jõgi 01MAR021 kalapüük, kalastamine, jää, tirgutajad. Kalamehed jääl.
Pärnu jõgi 01MAR021 kalapüük, kalastamine, jää, tirgutajad. Kalamehed jääl. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Alanud aastal on jätnud oma elu märga hauda kolm kalameest. Traagilise lõpuga õnnetusi aitavad vältida ettevaatlikkus ja ohutusabinõude järgimine.

Jääst vabaks sulanud veekogud meelitavad randa kalamehi, et püüda mere- ja järveande, mida talvisel ajal nii hõlpsalt kätte ei saanud. Kalapüüdja varustusse kuuluvad sageli kummipüksid ehk kahlaja püksid, millega on mugav rannaaladel toimetada – nende pükstega saab minna vööni vette, kartmata märjaks saada. Küll aga võivad kahlamispüksid halbade asjaolude kokkulangemisel muutuda eluohtlikuks.

„Kahlamispüksid on tehtud vett mitteläbilaskvast materjalist. Madalas vees on need kalamehele head abilised, kuid sügavamal tuleb arvestada, et kui vesi kas kergema laine või komistuse tõttu pükstesse sattub, tekib kahlamispükstest justkui ujuvpoi – pükstesse jääb sisse voolanud vee alla kinni paarkümmend liitrit õhku, mis tõstab jalad üles ning võib pea ootamatult vee alla suruda,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Sellistes oludes on keha vee peal hoidmine ja iseseisvalt kaldale pääsemine raske ning kurva tagajärjega õnnetust on pea võimatu vältida. „Seetõttu on ülimalt oluline, et kahlamispükstega kalale minnes ei unustataks ettevaatusabinõusid. Kindlasti tuleb kalastades kanda päästevesti või uppumiskindlat jopet, mis aitab õnnetuse puhul keha vee peal hoida. Jälgida tuleb seda, et päästevest oleks korrektselt kinnitatud, sest ainult siis on sellest abi,“ lisas Virkala. Võimalusel tasub kalale minna kaaslasega – siis on lähedal seltsiline, kes saab vajadusel appi tõtata ja halvimast päästa.

Meeles tuleb pidada, et õnnetus võib tabada ka kõige vilunumat kalastajat. Ohutus algab igaühest endast ja seetõttu on oluline pidada kinni ettevaatusabinõudest ning anda endast parim, et õnnetuse juhtumise risk oleks minimaalne.

Aasta algusest praeguseni on Eestis uppunud kolm kalameest, neist kaks Lääne- ja üks Lõuna-Eestis. Kõigil kolmel juhul oli tegemist üle 50-aastaste vilunud kalameestega.

Tagasi üles