Jäätmete lõkkes põletamine kahjustab keskkonda ja tervist

Jäätmete põletamine. Foto: Ants Liigus

Kevadised soojad ilmad toovad kaasa koristustööd aias ja majapidamises. Aiatööde ja kevadise suurpuhastuse käigus koguneb aiaprahti ja jäätmeid, mida soovitakse tihtipeale lõkkes põletada. Keskkonnaamet tuletab meelde, et olmejäätmeid lõkkes põletada ei tohi ning aiaprügi koht ei ole looduses.

 

Aiaprügi metsa alla viimisega on inimesed tahtmatult loodusesse levitanud võõrliike, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu, võtavad ära meie oma liikide elupaiku või ohustavad inimeste tervist ja vara.

„Peenardelt koristatud lillepealsete või kokku riisutud lehehunnikuga on oht viia aiast välja võõra taimeliigi seemneid, aga ka näiteks hispaania teeteo mune. Metsa alla visatuna võivad võõrliigid hakata kontrollimatult paljunema, sest seal ei piira keegi taimede levikut ega korja võõrnälkjaid. Nii levivad need varem või hiljem inimeste aedadesse tagasi. Ebaseaduslikest loodusesse viidud aiaprahi hunnikutest on laiali läinud palju erinevaid võõrliike, näiteks karuputki, verevat lemmmaltsa, pargitatraid ja hispaania teetigusid,“ ütles Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Aias kogunenud puulehed ja muud taimed sobivad kompostimiseks, aga mitte põletamiseks. Enne aiajäätmete põletamist uuri, millised reeglid nendega ümber käimiseks on sinu kohalik omavalitsus seadnud. Kui lõkke tegemine on lubatud, siis ära viska sinna olmejäätmeid. Lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Aiaprügi metsa alla viimisega on inimesed tahtmatult loodusesse levitanud võõrliike, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu, võtavad ära meie oma liikide elupaiku või ohustavad inimeste tervist ja vara.

Olmejäätmete põletamine on seadusega keelatud seetõttu, et seda tehes kahjustad nii enda kui ka naabrite tervist. Jäätmete põletamisel tekkinud mürgised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid ladestuvad ka maapinnale, sealt aiasaadustesse ja kanduvad edasi ka põhjavette.

Jäätmete põletamisel välisõhku paiskunud mürgised saasteained on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe. „Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada raskeid haigusi. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema läheduses elavaid inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui näiteks ka saastunud aiasaaduseid tarbides. Seepärast ei tasu mitte kunagi lõkkesse visata midagi muud peale kuivade okste, immutamata puidu, paberi ja kiletamata papi. Paberi ja papi põletamisele tasub esmajärjekorras siiski eelistada taaskasutamist,“ sõnas Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Helen Akenpärg.

Kui märkad jäätmete põletamist või jäätmetega ettevalmistatud lõkkekohta, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

Segaolmejäätmete kogumine on korraldatud ka paljudes aiandusühistutes. Reeglid näevad ette, et ka üksikud suvilad peavad korraldatud jäätmeveoga liituma. Talveperioodiks, mil suvilat või aiamaad ei kasutata, on võimalik leping peatada. Uuri selle kohta ühistult või kohalikult omavalitsuselt.

Kõige parem viis jäätmetest vabanemiseks on need liigiti koguda ja üle anda. Paberi- ja papijäätmed ning plastpakendid saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaama. Samuti on paljudes jäätmejaamades võimalik üle anda aia- ja haljastusjäätmeid.

Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu eri liiki jäätmeid viia, leiad veebilehelt kuhuviia.ee. Kohalike võimaluste kohta saab uurida ka omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast või kodulehelt.