Kriisi varjus ei tohi unustada pikka plaani

Rasmus Kattai Foto: Eesti Pank

Pikemaks veninud viiruskriis on pannud tavatuid lahendusi otsima nii ettevõtteid, kodumajapidamisi kui ka valitsust. Samas on iga kriis ajutine kõrvalekalle ja tegeleda tuleks ka pikaajalise plaaniga, mis parandaks Eesti inimeste elujärge.

Aasta esimene pool kujuneb oodatust raskemaks. Majandus tõmbub kokku nii esimeses kui ka teises kvartalis. Teisalt on tagasilöök väiksem kui eelmisel kevadel hoolimata sellest, et viroloogiline olukord on märksa tõsisem ja selle ohjeldamiseks võetud meetmed võrreldavalt karmid.

Kehtivad piirangud pigistavad endiselt tugevamini neid majandusharusid, mis on kriisi algusest saati enim kannatanud – hotellid, restoranid, turism, reisijatevedu ja meelelahutus. Need tegevusalad on püsinud peaaegu muutumatus madalseisus alates kriisi algusest.