Netipätid üritavad Eesti notarite nimesid kuritarvitades inimestelt raha välja petta

Tallinn 16.04.2019 Illustreeriv foto "Häkkerist". Hacker (illustration). FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: Sander Ilvest / Postimees

Viimastel nädalatel on Eesti inimesteni jõudnud e-kirju notari nime kasutavatelt libakontodelt. Sellistes kirjades on „notari“ nimel küsitud notaritasu ja riigilõivu väidetava päranduse üleandmiseks. Inimestes usalduse tekitamiseks on petturid loonud õngitsuskirjade saatmiseks isegi Eesti notarite nimega meiliaadresse.

Notarite Koja teatel on viimasel ajal notaribüroodesse pöördutud sooviga kontrollida e-maili teel saadud e-kirjade päritolu. Nimelt on kirjad saadetud libakontode alt, mis kasutavad Eestis reaalselt tegutsevate notarite nimesid ning e-kirjad ja meilikontod ongi osutunud võltsinguteks. Meiliaadressides on notarite nimesid kasutatud ilmselt selleks, et adressaat saaks näiteks Google-i kaudu veenduda, et sellenimeline notar tõepoolest tegutseb.

Petukirjades on teatatud näiteks pärandusest, mille saamiseks on tarvis teha eelnevalt rahaline ülekanne notaritasu ja riigilõivu eest. Kirjades küsitud summad on reaalsetest seaduses toodud notaritasudest kordades kõrgemad ning samuti pole tegu ka toimingutega, millega üldse kaasneks riigilõivud.

„Petturid on koguni nii jultunud, et ühel juhul soovitas notarina esinev kelm inimesel arve maksmiseks kiirlaenupakkujalt raha laenata. Me oleme hiljuti näinud võltsitud kirju välismaa „notaritelt“, kuid olukorda, kus selliselt kuritarvitatakse reaalselt Eestis tegutseva notari nime, pole ette tulnud,“ nentis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.

Notarite Koda rõhutab, et kui inimene ei ole ise notari juures käinud ega ühegi notariaalse toimingu tegemist notariga eelnevalt kokku leppinud, siis ei esitata ka arvet. Ootamatute meilide saamisel tuleks enne igasuguste ülekannete tegemist küsida kinnitust notaribüroost. Kõigi Eesti notarite ametlikud kontaktid leiab Notarite Koja kodulehelt.

Kahtluse korral saab pöörduda nii notaribüroo kui Notarite Koja poole telefonitsi, e-kirjaga või sotsiaalmeedia vahendusel. Samuti on sellistest õngitsuskirjadest soovitav informeerida politseid või veebikonstaablit.