Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased eesotsas psühhiaatria kaasprofessori Liina Haringu ja inimese füsioloogia professori Eero Vasaraga võtsid kokku mahuka uuringu „Ained ja arenevad ajud“ tulemused. Uuringus, kus osales 4922 Eesti inimest, hinnati kanepi tarvitamist 16–45-aastaste seas ning analüüsiti, kas ja mil määral erinevad kanepi tarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogilised sümptomid.
Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43% ning esimest korda toimus see keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Tulemused viitavad aga selgelt ka suundumusele, et kanepi esmakordne kasutamine leiab Eestis aset üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. „Küsitluses osalenud 16-aastastest kanepitarvitajatest oli 13. eluaastaks uimastit proovinud 14,6% ja enne 16. eluaastat 68%. Need on tähelepanuväärselt suured osakaalud, arvestades kanepis leiduva tetrahüdrokannabinoolhappe (THC) ebasoodsat mõju küpsemisjärgus oleva aju toimimisele,“ rääkis Haring.
Professor Eero Vasar tõdes, et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju. Aju arengu seisukohalt on vanus kuni noore täiskasvanueani äärmiselt kriitiline. „Umbes viieaastaselt algab ajukoore kuklasagaras protsess, mis jõuab 20-aastastel välja otsmikusagarasse ja mille tulemusena jääb ajukoor õhemaks. Õhenemise eesmärk on moodustada normaalsed närviringid. Kui astume sel kriitilisel perioodil vahele väliste mõjutajatega nagu kanep, võivad inimesel kujuneda tõsised häired,“ selgitas Vasar.
Epidemioloogilised uuringud on veenvalt näidanud, et kanepi tarvitamine noores eas tõstab riski haigestuda skisofreeniaspektri häiresse ja soodustab esmase psühhoosiepisoodi teket. Lisaks võivad pidevalt kanepit pruukivate inimeste ajus tekkida muutused, mis võivad viia emotsionaalsete ja kognitiivsete häireteni. Ka Tartu Ülikooli teadlaste uuring on kooskõlas varasemate uuringutega, mille põhjal kogevad kanepitarvitajad sagedamini depressiivsust, unehäireid, motivatsiooni puudumist ning tajumis- ja mõttekäiguhäireid. Sellised sümptomid vajaksid edasisi uuringuid, et kinnitada või välistada võimalik psühhiaatriline haigus.