Põllumajandus- ja Toiduamet: Eesti linnupidajad teavad kuidas taudi eemal hoida

Kanad. Kodulinnud. Sulelised. Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Amet kontrollis suuremate linnupidamiskohtade lähiümbrust, vähendamaks nende piirangute alla sattumise riski, kui taud peaks tabama naabruses olevate hobilinnupidajate hoolealuseid.

Kontrollide põhifookus oli väljaspidamise keelu järgimisel ja taudiohu vähendamiseks rakendatavatel meetmetel.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul viidi kontrollid läbi märtsi lõpus ja aprilli esimesel nädalal.

Kontrollide eesmärgiks oli kodulindude pidamise kohtades rakendatavate kaitsemeetmete hindamine ja linnupidajate teadlikkuse tõstmine selleks, et vähendada väga nakkava lindude gripi leviku riski, millega võivad kaasneda rasked majanduslikud tagajärjed. „Kokku oli kontrollivalimis 66 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud linnupidajat. Hea meel on tõdeda, et kõikides kontrollitud linnupidamiskohtades peeti linde siseruumides või kohandatud ehitistes. Enim kontrolle teostati Lõuna-Eestis, kus 80% juhtudest peeti linde hobikorras või oma tarbeks,“ kirjeldas Kalda. Kontrolliti neid linnupidajaid, kes asuvad enam kui 1000-pealise linnufarmi 3 km raadiuses.

„Märkimist väärib loomapidajate hoolsus ja püüd haigust ennetada. Üksikute avastatud puuduste puhul selgitati nõuete sisu ja leiti sobiv lahendus,“ selgitas Kalda. Juhul kui linnupidamine oli lõpetatud, tuletati linnupidajatele meelde, et PRIAt tuleb teavitada ja linnupidamiskoha staatus muuta mitteaktiivseks.

Lindude sees pidamise nõue kehtib. Kodulindude välitingimustes pidamise keelu lõpetamine sõltub nii kõrge patogeensusega lindude gripi olukorrast Eestis kui ka lähiriikides. Kodu- ja metslindude kõrge patogeensusega lindude gripi juhtumite arv Euroopas võrreldes märtsi- ja aprillikuuga on küll langenud, kuid endiselt tuleb teateid Eesti lähiümbrusest — Soomest, Rootsist ja Leedust lindude gripi juhtumite tuvastamiste kohta metslindudel. See tähendab, et viirus pole kuskile kadunud ja ringleb endiselt Läänemere ümbruses. „Täname kõiki linnupidajaid, kes oma linde tervisest hoolides kehtestatud nõueteid täidavad ja piirangutest kinni peavad,“ tunnustas Kalda.

Linnugripi peamised sümptomid:

- harja, lokutite ja näopiirkonna turse;

- isutus, uimasus kõhulahtisus;

- linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;

- munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

- hoida linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;

- ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;

- enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.

- juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.

- välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

- Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil [phone]. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

- Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioturvalisuse enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt ja ameti Facebook kontolt.