Karl Martin Sinijärv: meil on võimalusi

33 kõnet - Karl Martin Sinijärv Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paide teater püstitas kolmekümne kolmeks päevaks Paide keskväljakule kõnepuldi, millest paiskub Paide ja kogu Eesti mõtte- ja arvamusruumi 33 kõnet. Eile astus kõnepulti luuletaja Karl Martin Sinijärv.

Ma vaatan teile praegu otsa ja püüan millelegi mõelda. Kui ma pean kusagil üles astuma, siis enamasti üritad ikka inimestele otsa vaadata ja midagi tajuda või tabada, sest jah, alati on võimalik midagi kirja panna ja tulla ja see ette lugeda ja ära minna. Samas tekib niisugustel puhkudel mul alati küsimus, miks ma ei võiks teile lihtsalt emaili saata või oma jutu kusagil avaldada ja kõik saakski tehtud.

Tuled kohale ja tahad nagu mõnes mõttes otse rääkida, inimestega kõnelda ja vaadata, kuidas tuju ja tunne on.

Samal ajal see lähenemisviis ei paistnud päriselt toimivat, sest kui me siin aulike korraldajatega pisut ettevalmistavaid vestlusi pidasime, siis kusagilt jäi kõrva ka mõte, et need kõned ühel või teisel kujul ühel või teises vormis avaldatakse ja sellega on mitte üleliia head kogemust küll ja veel, kui keegi paneb lihtsalt tuimalt kirja sinu kõnekeelse teksti, mis võib-olla läbi kõrvade võetuna on kohapeal täitsa hää olnud, aga teise meediumi vahendusel ei toimi enam sugugi nii veenvana.

Teine raske asi siinsete kõnedega oli ... ma arvan, et ma olen kuskil viieteistkümnes esineja ja teist samapalju või mõned veel on järelejäänud päevadel tulekul. Kuidagimoodi tuli süda kõvaks teha ja üritada mitte näha ega kuulda ühtegi varasemat kõnet, sest muidu oleks väga raskeks läinud, hakkad kellegagi vaidlema või hoopis kaasa mõtlema ja siis teise poole inimesed on võib-olla kurvad, et näe, nendega sa ei saanudki kaasa rääkida ja mõelda. Nii et ma hoidsin kõik need varajasemad kõned endale hilisemaks lugemiseks.

Ja ma mõtlesin, et sama hästi võiks ju lihtsalt tulla, sest öeldi, et vorm, sisu ja pikkus on kõik vabad, tee mis tahad. Nagu kunagi ammu ütles Doris Kareva Vabaduse väljakul Tallinnas: "Näe, Vabaduse väljak, teen, mis tahan". Ja tõesti, oleksin võinud tulla, võtta mõne hea raamatu ja seda inimestele ette lugeda, ega selleski ei oleks otseselt midagi päris valet olnud.

Ahjaa, tervitada võib ka. Ma tervitan sinna pilve peale oma vanaema, kes 17. mail oleks saanud saja-aastaseks. Ja siis tuleb mul muidugi meelde oma teine vanaema, kes oli elupõline raamatukogutöötaja ja juhatas pikka aega Tartu Ülikooli raamatukogu. Emagi töötas kogu oma töise elu raamatukogus ja nüüd ma olen ise omadega raamatukokku välja jõudnud, nii et mis oleks olnud lihtsam, kui valida välja üks hea raamat ja tulla ning seda ette lugeda.

Teisest küljest on aga nii, et kirjanikelt eeldatakse rohkem raamatute kirjutamist, kuigi selleks, et nad neid kirjutada saaksid, peavad nad muidugi eelnevalt lugema. Osad kirjanikud ei tee seda, aga see on tekstist tunda, kas on enne mõni raamat loetud kui enda oma kirjutama hakati. Saab aru küll.

Ja siis ma jõudsin sellise kompromissvariandini, et ma raamatut ei kirjutanud, aga kirjutasin lihtsalt... ma ei tahaks selle kohta ka luuletus öelda, võtame sellise aegadetaguse sõna nagu melodeklamatsioon.

Ja veel oli niisugune väike nüanss, et ma ei tea neid kõnesid, mida on peetud ja veel vähem neid, mida siin pidama hakatakse, aga tihtipeale jääb avalikus arvamusruumis hinge kriipima kange kriitilisus ja mõnikord on mul tunne, et inimesed unustavad ära asjad, mis on hästi, asjad, milleks on võimalused ja asjad, mis saavad alles hästi olema hakata. Ning ma mõtlesingi, et ma kirjutan natukene võimalustest.

Meil on võimalusi

Meil on pagana palju jumala ilusaid võimalusi

Meil on võimalusi minna ja kallistada

Meil on võimalusi tulla ja kallistet saada

Meil on võimalusi minna ja tulla ja olla

Meil on võimalusi võtta väike vaikne hetk

Meil on võimalusi röökida ja öökida

Meil on võimalusi lärmata

Meil on võimalusi mõnikord null

Meil on võimalusi nii mis hull

Meil on võimalusi õhtul

Meil on võimalusi hommikul

Meil on laudteede rägastik me võimaluste rabas

Ja meil on usk et ime tuleb kohe teise ime sabas

Meil on võimalusi uskuda selle ime sisse

Meil on võimalusi uskuda ta saabumisse

Meil on võimalusi midagi tema heaks teha

Meil on võimalusi senitehtut etemaks teha

Meil on võimalusi minna ja võtta üks jook

Meil on võimalusi küpsetada üks kook

Meil on võimalusi möliseda, on võimalusi olla vait

Meil on võimalusi ehitada eestlaslik Noa ait

Meil on võimalusi laduda endale laev

Meil on võimalusi kaevata haud või hoopis kaev

Meil on võimalusi raiuda metsa

Meil on võimalusi raiuda äkka

Meil on võimalusi raiuda raamatusse

Meil on võimalusi raiuda kui rauda

Meil on võimalusi elada saja-aastases riigis

Meil on võimalusi võita või kaotada või vähemalt püsida viigis

Meil on võimalusi oma võimalused laiale lauale laotada

Meil on võimalusi vahel oma lõuakesi mitte liialt paotada

Meil on võimalusi kanda kas või kuuekümne aasta taguste bändide särke

Meil on võimalusi lugeda läbi sadade aastate tagusi kirjavärke

Meil on võimalusi luua tuleviku muusikat

Jah, on täiesti võimalus luua siin ja praegu terve tulevane maailm

Meil on võimalusi elamisväärseks teha ka olevane maailm

Meil on võimalusi kaubakeskustes hängida – klišee

Meil on võimalusi minevikuga mängida, ent kas me tahame

Meil on võimalusi napsata turu pealt viljandi burksi (maailma parim!)

Meil on võimalusi ahjutada värske hea linask või turskki

Meil on võimalusi surra ära või võtta ja elada

Meil on võimalusi võtta ja surra või ära elada

Meil on võimalusi võtta veel küll

Meil on võimalusi

Meis on võimalusi

Me oleme võimalused

Meist tulevad võimalused

Võimalused jätta kasutamata võimalused

Võimalused võimatusteks muuta

Et taas tärkaks ime

Meil on võimalusi kuna paduvihm täitis tänavad tulvaveega

Meil on võimalusi kuna linn istutas kesklinna kartuleid

Meil on võimalusi kuna keegi tuli esimest korda karikavõitjaks

Meil on võimalusi sest kalurid püüavad ümarmudilat

Meil on võimalusi sest vastased avaldasid meelt

Teeme ruumi võimalustele!

Teeme ruumi ustele ja teeme akendele

Teeme ruumi teisele ja iseendale

Teeme ruumi, siis me lendame

Sest

Meil on võimalusi

Ja siis tärkab ime

(Tekst sisaldab austavat kummardust Lawrence Ferlinghettile, kes jõudis ära oodata oma eestikeelse raamatu ilmumise (Peeter Sauteri tõlkes) ning kes tänavu 101-aastasena rahuliku südamega meie hulgast lahkus.)