Keskkonnaamet palub looduses liikujatel vastutustundlikult käituda

Kuido Saarpuu
Copy
RMK puhkeala Meenikunno rabas Põlvamaal.
RMK puhkeala Meenikunno rabas Põlvamaal. Foto: Margus Ansu

Kevad ja suvi on looduses tundlik aeg, mil on eriti oluline liikuda, telkida ja lõket teha selleks ette nähtud kohtades, eriti hoolas tuleb olla looduskaitsealadel. Keskkonnaamet palub inimestel loodusesse puhkama minnes ümbrusega lugupidavalt käituda.

„Looduses käib praegu pesitsemise ja pulmade periood, mil loomad-linnud on häirimisele eriti tundlikud. Paljud RMK ettevalmistatud matkarajad asuvad rahvusparkides ja kaitsealadel, kus on eriti oluline arvestada loodusväärtuste kaitsega,“ ütles Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Sellepärast on enne loodusesse minemist mõistlik retk põhjalikult läbi mõelda. „Oma lemmiklooma tuleb looduses hoida rihma otsas ja pesitsusaladest eemal, et ta looduse asukatele liiga ei teeks. Samuti on loomade pesitsuspaikade hoidmiseks oluline mootorsõidukitega sõita vaid teedel, mis on kaartidele kantud pidevjoonega,“ lisas Kaja Lotman.

Prügi koht ei ole looduses, see ohustab seal elavaid loomi-linde. Kõik, mis endaga loodusesse kaasa võtad, tuleb loodusest ka hiljem kaasa võtta. Samuti on oluline meeles pidada, et lõket tohib teha vaid selleks ette nähtud kohtades, kuna tuleohutusnõudeid eirates võib see põhjustada suuri õnnetusi.

Probleemide ennetamiseks on Keskkonnaamet ja RMK loonud animeeritud lühivideod, mis kordavad üle põhilised sõnumid:

· Tee lõket ja telgi ettevalmistatud kohas

· Ära prügista looduses

· Pargi auto parklasse. Veekogu äärde mine jala

Veekogu äärde sõites tuleb meeles pidada, et kõigile veekogudele on kehtestatud piiranguvöönd eesmärgiga kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi – taimestikku, linde, loomi, ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusele. Autode ja maastikusõidukitega sõitmine kahjustab pinnast ja ranna-alade õrna taimkatet.

Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Näiteks Läänemere ja meie suuremate järvede – Peipsi, Pihkva, Lämmijärve ja Võrtsjärve – piiranguvöönd on 200 meetrit, üle 10 ha suurusel järvel või veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel või ojal on see 100 meetrit, kõige väiksematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit. Piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel. Parkida tohib teeserva või selleks ettenähtud alale. Erandina võib mootorsõidukiga piiranguvööndis sõita juhul, kui see on vajalik tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, samuti kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks.

Veesõidukitega on oluline sõita aeglaselt eriti neis paigus, kus linnud võivad pesitseda. Eelnevalt tasub kontrollida, kas mootorpaadi kasutamine on lubatud.

Lihtsasti mõistetava Looduskaitse kaardirakenduse kaudu on teave kehtestatud liikumispiirangute kohta hõlpsasti kättesaadav. Selle järgimine aitab vähendada teadmatusest tingitud häiringuid tundlikele liikidele.

Keskkonnaameti inspektorid teevad igal kevadel ja suvel kontrollkäike ning reide, et reegleid inimestele meelde tuletada ja võimalikke rikkumisi ennetada. Peamised probleemid on seotud vales kohas sõitmise ja parkimisega, samuti telkimise ja lõkke tegemisega. Rikkumiste korral annavad inspektorid korraldusi rikkumise lõpetamiseks, vajadusel alustatakse väärteomenetlusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles