Müüjate kõrval tegutsevad ka petised
Petturlikule müüjale viitavad erinevad skeemid, näiteks kolmandate isikute mängu toomine. Kui müüja ja auto omaniku asemel hakkab tarbijaga suhtlema tema poeg, äripartner, auto transporti pakkuva vahendusfirma esindaja või keegi muu, sest tegelik müüja on välismaal või ei valda vajalikku suhtluskeelt, tasub tehing katki jätta. Tavapäraselt järgneb sellises olukorras palve suhelda müügiportaali väliselt või müügikuulutusest erinevate kontaktandmete kaudu. Sageli kasutatakse ka survestamistaktikat, et ettemaksuga on kiire, kuivõrd autol on mitu huvilist.
Kindlasti ei tohi maksta kogu auto eest nõutavat summat ette. Kui võimalik, tuleks kasutada sellist maksesüsteemi, kus raha kantakse müüjale üle alles pärast auto ostjani jõudmist. Vältida tuleks sularaha saatmist, sest pettuse korral on siis pea võimatu ostjat aidata. Tasub võrrelda samasuguste autode hindu ametlikel autoturgudel, sest pakkumised, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi, on reeglina pettused.
Auto dokumendid ja leping
Selleks, et teisest riigist ostetud auto Eestis registreerida, tuleb Maanteeametile esitada sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid, näiteks leping ning sõiduki päritoluriigi kehtiv registreerimistunnistus. Seega on oluline jälgida, et autol oleks olemas kõik dokumendid ning lubadust, et dokumendid saadetakse hiljem, ei tasu usaldada. Autodokumentidest tasub paluda pilte, et veenduda nende olemasolus ning teha autole taustakontrolli. Kui automüüja ei paku lepingu sõlmimist, tasub seda nõuda ning müüja vastuseisu korral pigem tehing katkestada. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.