L, 3.12.2022

Esna galerii toob vaatajateni Leho Rubise näituse teadvuse ajatutest seisunditest

Kuido Saarpuu
Esna galerii toob vaatajateni Leho Rubise näituse teadvuse ajatutest seisunditest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Esna galerii
Esna galerii Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Alates 30. maist on Esna galeriis avatud kunstniku ja muusiku Leho Rubise näitus „Teadvus – tajude allikas“.

Leho Rubise sõnul on näituse keskne, esmapilgul peidetud teema mitme mineviku traditsioonilise kultuuri figuratiivse kunsti objekt ehk inimese teadvus. Tema maalidel kujutatud näiliselt mööduvate emotsioonideta ja liikumatult seisvad figuurid jätkavad muuhulgas India budistliku kunsti võtet taandada väline dünaamika miinimumini. See omakorda aitab süveneda inimese teadvuseseisunditesse.

Aldous Huxley on oma essees „Taju uksed“ kirjeldanud kanooniliste kunstikultuuride figuratiivse sakraalse kunsti olemust kirjeldanud järgmiselt: „Egiptuse jumalate ja jumal-kuningate skulptuuridel, Bütsantsi mosaiikide madonnadel ja pantokraatoritel, Hiina kunsti bodhisattvatel ja lohanid'el, Khmer'i istuvatel budadel ja troopilise Aafrika puidust iidolitel on üks ühine tunnus: sügav liikumatus ja vaikus. Ja täpselt see on see, mis annab neile nende vaimse omaduse, jõu viia nende vaatleja välja tema tavalise kogemuse vanast maailmast.”

Euroopa maalikunstis on samasugust võttestikku kasutanud näiteks Hans Holbein noorem (1497–1543) ning Rembrandt van Rjin (1606–1696) oma hilises loomingus, tuues oma teostesse ajatuse mõõtme.

Olgugi et Leho Rubis tegeleb figuuriga, ei püüa ta luua kirjeldavaid teoseid. “Pigem vastupidi, mu maalid ei jutusta lugusid. Mind on huvitanud keskendunud meeleseisund ja selguse poole liikumine, samuti see, kuidas sellist teadvusseisundit kujutada. Teatavasti ei saa ju teadvust kuidagi pildistada, olgugi et me teame, et ta on olemas,” selgitab Rubis.

„Otsin ilmselt seda sügava keskendumise seisundit, kus toimub kokkupuude olemasoleva vahetu tajumise ja ajatu olemisega. See on transformatsiooni küsimus. Maali värvi- ja kujundikeel võiks ideaalis seda seisundit ja kogemust omakorda toetada. Üks võimalus taolist meeleseisundit kirjeldada oleks läbi India klassikalise muusika. Selle vanim vorm dhrupad on mind kaua lummanud. Dhrupad muusikat kuulates tekkiv meeleseisund on paradoksaalselt nii avar ja lõdvestunud kui ka intensiivne ja keskendunud. Mulle tundub, et taolist tüüpi meeleseisundi tajumine on üks viis enda tuuma poole liikumiseks.”

Kõrvuti Leho Rubise maalidega on näitusel ka teadvuse ja taju väljade piire kompav video- ja heliinstallatsioon „Varjatud väljad“, mis on valminud koostöös Liis Lepiku ja Kaido Kirikmäega.

Leho Rubis õppis Tartu ülikoolis maalikunsti erialal ning kuulas kunstiõpingute kõrval ka orientalistikaloenguid. 2010. aastal kaitses ta Linnart Mälli ja Märt Läänemetsa juhendamisel teadusmagistri kraadi India budistliku kunsti ajaloo teemal. 

Dokumentalist Liis Lepiku ja eksperimentaalmuusika helilooja Kaido Kirikmäega ühendavad Leho Rubist aastate jooksul loodud ühised kunsti- ja muusikaprojektid.

Näitus avatakse laupäeval, 29. mail kell 16, mil toimub Leho Rubise, poeet Mathura ja kunstikriitik Andri Ksenofontovi vaheline vestlus „Sügavamate teadvuseseisundite kujutamise võimalikkusest ja viisidest kaasaegses ning mineviku kunstis“. Avamisel osalemiseks tuleb registreeruda siin!

27. juunil on  näituse keskkonnas Esna galeriis Leho Rubise ja tema muusikaliste teekaaslaste uue helikandja „Näha nägemata“ esitluskontsert.

Näitus „Teadvus – tajude allikas“ jääb avatuks kuni 27. juunini. Esna galerii on külastajatel avatud pühapäeviti kell 12–15, muul ajal saab näitust külastada  kokkuleppel.

Märksõnad
Tagasi üles