TABEL: Kõige rohkem toitu raisatakse kodumajapidamistes

Biojäätmed moodustavad praegu segaolmejäätmetest lausa ligi kolmandiku. Foto: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi tellitud värskest uuringust selgub, et Eestis tekib 167 000 tonni toidujäätmeid aastas, kusjuures kõige rohkem toitu läheb raisku kodumajapidamistes.

Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab raisku läinud toit ehk toidukadu. Kogu toidutarneahela jooksul Eestis raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas.

Kuigi Eestis on ka varem eraldi uuritud toidujäätmete ja toidukao teket eri toidu tarneahela sektorites, on vastvalminud aruande puhul tegemist esimese uuringuga, mis käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid.

Uuringu üks läbiviijatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu tõi välja, et värske uuringu andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul on kogu toidutarneahelas. „Seejuures läheb on kõige enam toidu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada ka Eesti inimeste elatustaseme tõusuga,“ lisas Piirsalu.

Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu (lastega peredes kuni 220 euro väärtuses).

„Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse, näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Toidu tootmisel ja toidu raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Toidujäätmete hulk suureneb koos ühiskonna heaolu kasvuga. Oluline on toidujäätmeid ja raiskamist vähendada toidu tootmis-, tarne- ja tarbimisahela igas lülis. Nii ÜRO kui Euroopa Liidu liikmena oleme andnud lubaduse panustada kestliku arengu eesmärgi saavutamisse”.

Selleks, et vähendada toidujäätmete teket ja kaasnevaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid on Keskkonnaministeeriumis erinevaid osapooli kaasates koostatud toidujäätmete tekke vältimise kava. Kava koostamisse panustasid erinevad riigiasutused nagu näiteks Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium, erialaliidud, ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid.

“Vastvalminud uuring näitab, et tegeleme koostööpartneritega toidujäätmete tekke vältimiseks samme astudes äärmiselt olulise teemaga ja usun, et keegi ei kahtle vajaduses võidelda toiduraiskamisega,” sõnas Mölder. Ühtlasi osalevad Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Eesti Korteriühistute Liit ja Saaremaa vald sel aastal Riigikantselei poolt ellu kutsutud avaliku sektori innovatsiooniprogrammis otsimaks lahendusi kodudes toiduraiskamise vähendamiseks.