/nginx/o/2021/05/28/13809551t1h09c8.png)
Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse jätkuvat kahanemist reovees. Üldpildist eristub tunduvalt vaid Ida-Virumaa, kus viirusetase on Eesti keskmisest viis korda kõrgem. Ka Järvamaal viiruse väga laia levikut enam ei ole.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on tublisti kasvanud nende kohtade arv, kus reovee viirusesisaldus on väike. „Väikese viirusesisaldusega kohtade osakaal on praegu võrreldav sügisese tasemega,“ täpsustas Tenson.
Järvamaal Paides näitab reoveekaart veel viiruse laiemat levikut. Türi kohal on aga roheline märge, mis tähendab, et viirust enam ei ole või levib see väga vähesel määral. Järva-Jaani piirkonna kohta kaardil seekord infot ei ole. Eelmisel nädalal oli ka see piirkond roheline.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)