Ohtlik kalataud võib taas jõuda Eestisse

Kalakasvandused peavad nüüd forellimaime ostes olema eriti ettevaatlikud ja veenduma nende päritolus. Foto: Dmitri Kotjuh

Põllumajandus- ja toiduamet andis teada, et kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) diagnoositi Põhjamaades. Haigust pole võimalik ravida. Seega soovitavad nad kalataudi leviku ohu tõttu kalakasvatajatel olla veendunud ostetava kalamarja ja eluskalade lähtefarmi taudivabaduses.

Järvalased kuulsid ohtlikust kalataudis viimati 2018. aasta novembris kui Järva Teataja kirjutas, et Roosna-Alliku kalakasvanduses avastati IHN-i tekitav bakter.

IHN puhul on tegemist viirushaigusega, mis esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. IHN on laialt levinud kõikjal maailmas. Haigus ei kujuta ohtu inimestele ega teistele loomadele, kuid põhjustab suurt majanduslikku kahju.

Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata, kalakasvanduses tehakse pesu ning desinfektsioon. Mõneks ajaks jäetakse kalakasvandus tühjana seisma. Seejärel võib kasvatusse taas kalad tuua.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb kalakasvatajatel olla eriti tähelepanelik, et haigus ei jõuaks Eestisse ja siin ei leviks. „Kalataudide leviku riski vähendamiseks tuleb järgida ja rakendada kalakasvatustes üldisi bioturvalisuse meetmeid. Oluline on jälgida transpordivahendite ja personali liikumist kasvatuse territooriumil, piirata kõrvaliste isikute pääsemist territooriumile ja tootmishoonetesse, rakendada üldisi puhastamise, pesu ja desoprotseduure töötajate, töövahendite ja transpordivahendite suhtes,“ kirjeldas kalda.

Amet teostab järelevalvet kalakasvandustes, vajadusel võtab proove kalataudide tuvastamiseks.

Eestis diagnoositi IHN esimest korda kahes kalakasvanduses 2018. aastal — Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Hetkel kehtivad tauditõrje piirangud ühe ettevõtte suhtes.