Algab suplushooaeg: veemõnusid nautides pea meeles ohutusreegleid

Pärnu rand 28AUG2019 Suvi, päike, rand ,puhkus, suplemine, päevitamine. Fotod Urmas Luik Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

1. juunil algab Eestis ametlikult suplushooaeg. Päästeamet tuletab meelde, et veemõnusid nautides on oluline järgida ettevaatusabinõusid, et kosutavast karastusest ei saaks traagiline õnnetus

„Käesolev aasta on veeõnnetuste vaates nukker – esimese viie kuuga on uppunud 17 inimest, seda juba enne suplushooaja algust. Neist seitse on uppunud kalastamise käigus,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Tänavusi uppumissurmasid on põhjustanud komistamised ja libastumised, õnnetused veesõidukitega, aga ka hooletus ja alkoholi liigne tarbimine. 17 uppunust kaheksal on tuvastatud joove või joobekahtlus.

„Saatuslikuks võib saada ka väike kogus. Alkoholi tarvitanud inimene väsib kiiresti ja tekkida võivad reflektoorsed häired. Samuti pole harvad olukorrad, kus vägijooki pruukinud inimene ei suuda hinnata adekvaatselt oma ujumisoskusi. Nii piisabki vaid paari halva asjaolu kokkulangemisest ja ujumaminek võib jääda viimaseks,“ rõhutas Virkala.

Suplema tasub minna tuttavasse kohta. Võõra ujumispaiga puhul tasub end aegsasti kurssi viia veesilma eripäradega. Kindlasti tasub ujuma minna koos sõbra või lähedasega, et teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. „Erilise hoolega tuleb rannas jälgida lapsi, sest nende ohutunnetus kipub olema nõrgem kui täiskasvanutel. Seetõttu tuleb lastele juba aegsasti selgitada ka veega kaasnevaid ohte,“ pani Virkala kõigile lapsevanematele südamele. Ujuma minnes ei tohi ülehinnata oma ujumisoskusi. Kõige kindlam on ujuda kalda lähedal nii, et jalad põhja ulatuksid.

Suplushooaja eel kontrollis Päästeamet üle populaarsemate ujumiskohtade veeohutuspüstakud. 715 veeohutuspüstakust oli rikutud 104. 60 juhul oli kannatada saanud infotahvel, 58 juhul olid rikutud või puudu päästevahendid ja 30 juhul oli püstak ümber lükatud, lõhutud või põlema pandud. Kompleksseid ja korras veeohutuspüstakuid oli 611. Päästeamet vahetab rikutud püstakutel välja infotahvlid, püstaku valdaja ülesanne on hoolitseda, et päästevahendid oleks komplekssed ja korras.

„Ohutuspüstakud peavad olema komplekssed selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijale kiirelt appi minna ennast seejuures ohtu seadmata. Tahvlilt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. Meeles tuleb pidada, et päästerõnga puudumine võib maksta kellegi elu. Iga tahvel on märgistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse puhul sündmuspaiga kiirelt tuvastada ja abi saata. Seetõttu on ülimalt oluline, et suplushooajaks oleks kõik vajalik stendil olemas ja käepärast,“ selgitas Mikko Virkala.

Selleks, et juhtida suplejate tähelepanu ohutusele, paigutatakse tänavu 200 enim elusid nõudnud ujumiskoha juurde lisainfotahvlid, mis juhivad tähelepanu liigsest alkoholi tarvitamisest põhjustatud veeõnnetustele ja kutsuvad üles tähelepanelikkusele.

Ujuma minnes tuleb meeles pidada lihtsaid ettevaatusabinõusid:

· Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.

· Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lubada lapsi.

· Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silma all.

· Kõige ohutum on ujuda kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.

Rohkem infot veeohutuse kohta leiab SIIT.