Turvalisus on koostöös loodud väärtus

Piirkonna tähistamine hoiatavate oranžide «Naabrivalve piirkond» plakatitega on elanike endi ülesanne. Plakatid väljastab Naabrivalve ühing. Liikmed lepivad omavahel kokku, kus on parim koht, kuhu hoiatusmärgid paigaldada nii, et need piirkonnale maksimaalset kasulikku mõju avaldaksid. Asukoha valikul saab nõu küsida ka Naabrivalve ühingust, politseist või kohalikust omavalitsusest FOTO: Eesti Naabrivalve Foto: Eesti Naabrivalve

Liikudes meie teedel ja tänavatel, torkavad tihti silma oranzid tahvlid teede ääres postide küljes või linnades majaseintel kirjaga „Naabrivalve piirkond”. Üsna tihti jäävad aga need inimestele arusaamatuks.

MTÜ Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht ja Järvamaa turvanõukogu liige Jüri Siim kirjutab, et sel aastal täitub 20 aastat esimese naabrivalve piirkonna moodustamisest Järvamaal. Kevadel 2001 a. tegi Türi linna volikogu liige Raivo Pink mulle ettepaneku luua aasta varem loodud MTÜ Eesti Naabrivalve sektor Türi linnas ja kus mitte mujal, kui minu elukohas Lembitu tänaval. Piirkond oli Tolli tänava ja Väike – Pärnu vaheline lõik. Tänava elanikega rääkides võtsid praktiliselt kõik ühe erandiga selle mõtte omaks , et vaja on tugevdada turvalisust. Oli ju sellal üsnagi mitmeid vargusi hoovidest, kasvuhoonetest. Peale naabrivalve põhimõtetega ja suunistega tutvumist ei läinudki kaua aega kui linnapea Toomas Laimetsa kabinetis allkirjastati neljapoolne- linn, politsei, Eesti Naabrivalve ja uus loodav piirkond- esindajate poolt asutamisleping. Liitujateks oli 12 majapidamist. Peale piirkonda märgistavate tahvlite ülesseadmist kadusid pisivargused tänavalt. Naabrite omavahelise koostöö tulemusena õnnestus kinni pidada ühel õhtul pererahvata olnud majja tunginud tegelane. Nüüdses Türi vallas on püsima jäänud 11 naabrivalve piirkonda. Maakonnas on alles 34 naabrivalve piirkonda 586 liikmega. Aktiivsemaks on Piibu sektor, kus vanemaks on Tiit Karus ja Paides Lai sektor Margus Nurmikuga. Mõned on ka tegevuse lõpetanud suuresti põhjusel, et kas eestvedaja on ära kolinud või lihtsalt väsinud ja ei ole tegevuse ülevõtjat. Lembitu tänava piirkond oli esimene „pääsuke” maakonnas. Liitudes MTÜ Eesti Naabrivalve tegevusega aktiivselt 2008 a.oli näha, et aasta-aastalt kasvas Eestimaa elanike huvi oma kodukoha turvalisuse tõstmiseks .

Suurema piirkondade arvuga on Harja, Rapla, Lääne-Viru maakonnad ja kohe ka Järvamaa, kus oli uute sektorite loomise buum 2009 a. ehk „masu” ajal, kui allkirjastati 16 uut lepingut.

Naabrivalve eesmärgiks ongi tõsta elanikkonna turvalisust kodudes ja lähiümbruses elanike endi aktiivse tegutsemise tulemusel. Ühing aitab luua naabrivalve piirkondi, mille tegevusse kaasatakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning MTÜ Eesti Naabrivalve.

Inimesed on hakanud üha rohkem tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on „külas käinud” valveta suvemajades. Puhkerajoonides on tihti probleemiks võõrad, kes ei allu kohalikule kehtestatud korrale. Sellised juhtumid on viinud kogukonna rahva vajadusele otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks.Ühise tegevusega on aga võimalik hoida oma ja naabrite elukeskkond turvalisem. Naabrivalve pakub selleks ideaalseid tingimusi ja on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Politsei poolt läbi viidavatel aruteludel turvalisuse parandamise tõstmiseks tuuakse osavõtjate poolt välja ühe võimalusena naabrivalve tegevus.

Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam naabritega tuttavaks saada ja niimoodi on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad teie piirkonna ning teevad teie tegevuse nähtavaks ka teistele. Loodud piirkondade sektorivanematega vesteldes ilmneb, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna. Naabrivalve aitab ka paremat suhtlust liikmete vahel. Valgamaal Tsirguliina piirkonna loomisel ütles selle vanem Marek Käis, et naabrivalvega liitumine julgustab inimesi teatama oma tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ehk ei sekkunud.

Kuni möödunud aastani, kui sai korraldada, olid hästi populaarsed Eesti Päästeameti poolt korraldatud ohutuspäevad üle Eesti, kus üheks koostööpartneriks oli Eesti Naabrivalve. Eriti palju on olnud osavõtjaid Lääne-Viru ja Lõuna-Eesti üritustel. Paar aastat tagasi koostöös Narva linnavalitsuse ja politseiga korraldatud üritusel osales saalitäis rahvast. Ka Järvamaal on olnud sellised üritused.

Naabrivalve sektorid on loodud kõigis Eesti maakondades peale Hiiumaa. Kokku on liitunud majapidamisi üle 10 tuhande enam kui viiesajas erinevast paigast üle Eesti. Aastas keskmisena luuakse 25 uut naabrivalve piirkonda üle „Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks,” nentis Marek Käis.

Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida turvalisuse-alaseid koolitusi naabrivalve liikmetele ja liituda soovijatele, kus osalejatele annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad.

Esmane on siiski hoolivus oma naabrite suhtes. Kui Sina aitad naabrit, aitab tema Sind.

Mõtle juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Henry Ford on öelnud: „kui kõik liiguvad edasi koos, siis kordaminek tuleb iseenesest”. Koos minnes ootab kordaminek ka naabrivalvega liitujaid. Tuleb vaid astuda esimesed sammud.

Sõbralik naeratus ja „Tere” naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate.

Praegusel keerulisel ajal, kui võitleme kurja vaenlasega, on palve kõigile naabrivalve liikmetele: kui näete hädas olevat naabrit, kes vajaks abi vaktsiinisüsti saamisel, aitame. Sellega me kaitseme ka iseennast.

Häirenupp

Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.Ehkki paljud üksi elavad eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadandmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik- tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast. Täpsem info selle kohta on kodulehel: häirenupp.naabrivalve.ee

Kuidas liituda Naabrivalvega:

1. Naabrivalvega alustamise eelduseks on Sinu huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu

2. Jaga mõtet oma naabritega

3. Naabrivalve liikumist võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu üldkoosolekul või ka näiteks naabrid hoovi kokku kutsudes

4. Naabrivalvega liitumise soovi korral valige endi hulgast tulevase naabrivalve sektori vanem

5. Sektori vanem esindab naabrivalve sektori liikmeid koostööpartneritega suhtlemisel

6. Täitke ühingust või Naabrivalve kodulehelt saadud blanketil nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalve liikumisega ühineda ja edastage nimekiri Naabrivalve ühingule

7. Naabrivalve sektor saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud kootöölepingu sõlmimisega

8. Uue sektori liikmed saavad oluliste numbrite lehe kõikide naabrite ning koostööpartnerite kontaktidega ja infomaterjalid nõuannetega turvalisuse parandamiseks

9. Naabrivalve piirkonna märgistamiseks saate vajaliku arvu plakateid ning kleebised.

10. Uue sektori loomisel on ühekordne liitumistasu ilma aastamaksudeta.

Meeldetuletamiseks mõned lihtsad turvasoovitused:

• Korralik uks ja lukk aitavad kodu turvalisemaks muuta

• Uksesilm aitab kindlaks teha, kes ukse taga

• Ka kodus olles hoia välisuks lukus

• Eramaja puhul aias töötades hoia majauks lukus, sest Sa ei näe ja ei kuule, mis teiselpool maja toimub

• Aiatööde lõpetades paiguta aiatööriistad kuuri, keldrisse või garaaži

• Kui jalgrattasõit tehtud vii see tuppa, kuuri või garaaži. Aeda järelvalveta jättes võib sellest ilma jääda. Kehtib ka teiste kergesti kaasavõetavate spordivahendite kohta, nagu rulluisud jne

Lisainfo:

Lisainfot ja abi saab Naabrivalve kodulehelt www.naabrivalve.ee ja tel. [phone].